Parlamendi roll ühiskonnas on väljendada rahva tahet, võtta vastu seadusi ja mõjutada riigi eelarve, maksude ja globaalsete muutuste haldamise protsesse. Venemaa parlament koosneb kahest kojast - ülemisest ja alumisest, millel on õigusloomeprotsessis erinevad ülesanded.
Kasutusjuhend
1
Riigis, kus nähakse ette võimude lahusus, on parlament üks valitsuse harudest. Neid on kolm: seadusandlik, täidesaatev ja kohtulik. Parlament on seadusandja, sest ainult selle esindajatel on õigus arutada ja seadusi vastu võtta. Parlament on esinduskogu, see tähendab, et parlamendiliikmed esindavad riigi inimesi, selle elanikke, väljendavad oma tahet ja huve. Veelgi enam, parlament esindab erinevalt kohalikest võimudest mitte mõne elanikkonna osa, näiteks mõne piirkonna või linna huve, vaid kogu rahva tahet.
2
Kuna tegemist on riikliku seadusandliku koguga, ei lahenda parlament privaatseid ja teiseseid probleeme, vaid osaleb aktiivselt ühiskonna olulistes küsimustes, fikseerides seaduslikult riigi globaalsed muutused. Parlament ei esita mitte ainult aruteluks ning võtab vastu seadusi ja nende muudatusi, vaid võtab vastu ka riigieelarvet, jälgib oma vahendeid, kehtestab makse, kehtestab riigi kõrgeimate ametnike, näiteks presidendi, valitsuse, ministrite ja peaministrite kinnitamise reeglid ja reeglid. Minister, kohtunike valimine.
3
Parlamendi erilist rolli võib nimetada ametisse nimetava presidendi vangiotsimise, valitsuse umbusaldushääletuse, amnestia määramise, rahvusvaheliste lepingute pidamise, sõja väljakuulutamise ja rahu kehtestamise küsimustes.
4
Enamikul maailma parlamentidel on jagunemine kaheks majaks - ülemiseks ja alumiseks. Kaasaegse demokraatia seadused nõuavad vähemalt ühe parlamendi koja valimist, see tähendab, et see hõlmab esindajaid, kelle valisid riigi elanikud erinevates piirkondades. Parlamendi alamkoja liikmeid nimetatakse saadikuteks, ülemkoja liikmeid nimetatakse senaatoriteks.
5
Vene Föderatsioonis nimetatakse parlamenti föderaalseks assambleeks ja see koosneb kahest kojast. Föderatsiooninõukogu on parlamendi ülemkoda, Riigiduuma on parlamendi alamkoda. Föderatsiooninõukogu koosneb 170 ametisse nimetatud senaatorist (kaks igast föderatsiooni subjektist), samas kui riigiduuma koosneb 450 valitud saadikust.
6
Parlamendi jagamise kaheks majaks idee on seaduste vastuvõtmine mitmes etapis. Esiteks esitab seaduseelnõud ja arutab neid parlamendi alamkojas, läbides selleks mõnikord mitu lugemist. Kui seadus võetakse vastu parlamendi alamkojas, tuleb see sageli ülemkojas heaks kiita, alles pärast seda saab seadust pidada vastuvõetuks ja jõustuda. Parlamendi ülemkojal on õigus sekkuda õigusloomeprotsessi ainult siis, kui seaduseelnõuga muudetakse riigi põhiseadust.
