Araabia keeles tähendab sõna "islam" alistumist, kuulekust ja kuulekust. Olemasoleva religioonina nõuab islam kuulekust ja täielikku kuulekust Allahile. Teises tähenduses tõlgitakse "islam" kui rahu, mis tähendab, et meelerahu saate saavutada ainult Jumalale kuulekuse kaudu.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/84/kakovi-osnovnie-zakoni-islama.jpg)
Islami viis peamist veergu
Islamis on selle usu järgijate poolt ette nähtud viis peamist kohustust:
- Jumal pole peale Jumala, ja prohvet Muhamed on tema käskjala (šahada);
- igapäevaste viiekordsete palvete esitamine (salat);
- paastumine Ramadani kuul (saunad);
- vaeste almused (päikeseloojang);
- palverännak Mekasse (vähemalt üks kord elus), mis viiakse läbi vähemalt üks kord elus.
Islami õpetuse allikad
Peamine usuallikas moslemite seas on Koraan. Moslemid mõistavad seda loomiseta ja igavest "Jumala sõna" - ilmutusena, mille Jumal dikteeris prohvet Muhamedile oma ingli Gabrieli kaudu. Nii nagu kristlik jumal kehastus õigeusu jaoks Jeesuses Kristuses, paljastas Allah end Koraani raamatus. Teine, vähem oluline usutunnistuse allikas moslemite seas on sunna ehk püha traditsioon, mis kirjeldab prohvet Muhamedi elust pärit näiteid. Sunnaadid on olulised moslemikogukonnas tekkivate juriidiliste, usuliste ja sotsiaal-poliitiliste probleemide lahendamiseks.
Islami usu olulisemad põhimõtted
Islami kui religiooni olulisim põhimõte on rangeim monoteism, mis on ainult tingimusteta ja absoluutne. Koraanis ilmub Jumal üheaegselt kõikvõimsa, kõigeväelisema, ähvardavamana ja samal ajal kaastundliku, halastava ja andestava Jumala poole.
Islam tähendab laiendatud tähenduses kogu maailma, kus on loodud ja kehtivad kõik pühakirja seadused. Moslemitel on kontseptsioon al-islami kingitusest või islami elukohast, aga ka vastupidisest kontseptsioonist, al-harbi kingitusest või sõjaterritooriumist, mis tuleb vaimse või sõjalise džihaadi abil muuta islami majutuseks.