Hieroglüüfilisi kirjutisi on Egiptuses kasutatud juba kolm ja pool tuhat aastat. See on maaliline kiri, mida täiendavad foneetilised tähistused.
Kasutusjuhend
1
Kõige sagedamini nikerdati hieroglüüfe kivisse, kuid on olemas ka spetsiaalsed lineaarsed hieroglüüfid, mida kasutati papüüridel ja puust sarkofaagidel.
2
Vana-Egiptuses arenes kirjutamissüsteem Esimese dünastia valitsemisaja alguses, see tähendab neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel eKr. Algselt oli see puhtalt maaliline ja selles olevad sõnad olid kujutatud selgete piltlike piltidega. Päikest tähistas ring, härga selle looma skemaatiline kujutis.
3
Hieroglüüfiline kirjutamine arenes, joonistused hakkasid tähistama abstraktseid mõisteid, näiteks päikesepilt võis näidata mitte ainult päikest ennast, vaid ka päeva, sest see paistab ainult sellel kellaajal. Selliseid märke kutsuti ideogrammideks, neil oli suur roll kirjaliku süsteemi edasises arengus.
4
Helimärgid ilmusid veelgi hiljem, mis korreleerusid mitte ainult kujutatud sõna tähendusega, vaid ka selle helilise küljega. Vana, Kesk ja Uue Egiptuse kuningriikide kirjutamissüsteemid maksid umbes kaheksasada tähemärki, kuid pärast Kreeka-Rooma valitsemise algust Egiptuses kasvas märkide arv mitu korda ja ületas kuut tuhat tähemärki.
5
Hieroglüüfide dekoratiivne ja vormiline iseloom tingis nende kasutamise pühade tekstide ja monumentaalsete pealdiste salvestamiseks. Administratiivdokumentide, kirjavahetuse ja muude igapäevaste vajaduste jaoks kasutati lihtsustatud hieraatlikku kirja, mis eksisteeris paralleelselt hieroglüüfiga, ilma seda välja tõrjuma. Hieroglüüfide kasutamist jätkati Pärsia ja Kreeka-Rooma valitsusajal. Hieroglüüfide keerulist süsteemi kasutades lugevate ja veelgi enam kirjutada oskavate inimeste arv aga kahanes kiiresti. Uue ajastu neljanda sajandi lõpupoole kristluse levimisega hieroglüüfide kirjutamine täielikult lõpetati.
6
Muistsed egiptlased kirjutasid tavaliselt horisontaaljoontena, enamasti paremalt vasakule, kuid mõnel juhul vasakult paremale. Mõnikord (dekoratiivsel või muul eesmärgil) lindistati tekstid vertikaalsetes veergudes, mida oli võimalik lugeda ainult ülalt alla. Märgid, mis on lindude, loomade ja inimeste skemaatilised kujutised, pöörati alati rea algusesse, mis aitas eriti kindlaks teha, milliselt küljelt pealdise lugemist alustada. Egiptuse hieroglüüfide kirjutamisel ei kasutatud lausete eraldajaid ega isegi sõnu, st kirjavahemärkide süsteem puudus täielikult. Kalligraafilised märgid püüdsid korraldada õigeid geomeetrilisi kujundeid ilma tühikuteta, luues ristkülikud või ruudud.
