Hoolimata asjaolust, et liberalismis ja sotsialismis peetakse vabadust kõrgeimaks väärtuseks, tõlgendavad seda mõlemad liikumised erinevalt. Vaidlused, mis nende kahe suundumuse vahel tekivad ideoloogiliste vastuolude tagajärjel, ei kao tänapäeval.
Kasutusjuhend
1
Liberalism ja sotsialism suhtuvad ajaloolise arengu tänapäevasesse etappi erinevalt. Niisiis, liberalismi jaoks on suureks saavutuseks saanud tsivilisatsioon, mis muutis indiviidi sotsiaalmajandusliku ja sotsiaalse elu keskmeks. Inimarengu seda etappi peavad liberaalid viimaseks. Sotsialism kritiseerib tänapäevast tsivilisatsiooni, ta peab seda vaid ajaloolise arengu sammuks, kuid mitte viimaseks. Sotsialistlike vaadete kohaselt on inimajalugu alles algamas ning globaalset arengueesmärki näevad sotsid praeguse kapitalistliku süsteemi kukutamisel ja ideaalse ühiskonna ülesehitamisel. Seetõttu on sotsialistlikud ideed sageli utoopiliste suundumuste äärel.
2
Liberalismi vabadustest on olulisim ettevõtlus või igaühe õigus eraomandile. Arvestades, et poliitiline vabadus on tema jaoks majandusliku vabaduse jaoks teisejärguline. Liberaalide jaoks ideaalne ühiskond seisneb selles, et tagatakse igaühele võrdsed õigused ja võrdsed võimalused edu saavutamiseks ning avalik tunnustamine. Kui liberalismi jaoks on vabadus identne iga inimese individuaalse vabadusega, siis sotsialismi jaoks ületab see eraelu. Vastupidi, sotsialism vastandub individualismile ja tõstab esile sotsiaalse koostöö idee.
3
Liberaalse õpetuse suureks panuseks ühiskonna arengusse võib pidada õigusriigi põhimõtete, kõigi seaduse ees võrdsuse, piiratud riigivõimu, selle läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtete levitamist tema poolt. Eelkõige lükkas liberalism tagasi varem valitsenud võimu tekkimise ja toimimise teoloogilise teooria, mis õigustas selle jumalikku päritolu. Kui algselt kippusid liberaalid riigi mõju majandusprotsessidele minimeerima, siis tänapäevased teooriad võimaldavad valitsuse sekkumisel lahendada ühiskondlikult olulisi probleeme - sotsiaalse staatuse võrdsustamine, töötuse vastu võitlemine, haridusele võrdse juurdepääsu tagamine jne. Kuid riigivõim eksisteerib liberalismi kohaselt ainult subjekti eelised ja peaksid tagama nende huvid.
4
Sotsialistide jaoks nähakse ideaalset ühiskonda kui sellist, kus inimesel pole kohta inimese ärakasutamiseks, kinnitatakse ka sotsiaalset võrdsust ja õiglust. Ideoloogilise suundumuse kohaselt on selline ühiskond saavutatav ainult eraomandi kaotamisega ja selle asendamisega kollektiivse ja avaliku omandiga. See protsess peaks viima inimese võõrandumise vähenemiseni tema töö tulemusest, kaotada inimese ärakasutamine inimese poolt, vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja tagada ka iga inimese harmooniline areng.
5
Sotsialismi teooria praktilise rakendamise kõige levinum vorm on poliitiline süsteem, mis põhineb riigi täielikul kontrollil majanduse üle ehk nn käsk-haldussüsteem. Tänapäeval on levinud turusotsialismi nn mudelid, mis viitavad kollektiivse omandivormiga ettevõtete olemasolule turumajanduses.
