Õigeusu kiriku tähistatud paljude pühade hulgas on ka suuri. Usklikud tähistavad neid eriti pidulikult ja laialt. Lihavõttepühi peetakse peamiseks kristlikuks pühaks ja 12 kõige olulisemat püha on ka kõige olulisemad.
Kaksteist pühad
Usklikud kristlased nimetavad lihavõttepühi. See peamine kirikupüha põhineb legendil Jeesuse Kristuse imelisest ülestõusmisest, mis risti taheti risti juudi kohus-sanhedrini poolt. Ülestõusmise idee on kristluses keskne, seetõttu on selle sündmuse auks pühendatud puhkusel eriline roll.
Kristlikke ülestõusmispühi tähistatakse esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja täiskuud, tingimusel et need ei peaks kunagi kattuma juudi pühaga. Seega on lihavõttepühad "eksitav" puhkus, mis langeb igal aastal erinevale arvule.
Lihavõttepühadega on seotud veel kolm olulist kaksteist püha: Issanda sissepääs Jeruusalemma, Issanda ülesastumine ja Püha Kolmainu päev.
Issanda sissepääsu Jeruusalemma nimetatakse ka palmipühapäevaks - seda tähistatakse viimasel pühapäeval enne lihavõtteid. See puhkus põhineb evangeeliumi legendil, kuidas Jeesus Kristus jõudis enne oma märtrisurma ja ülestõusmist Jeruusalemma, kus inimesed teda tervitades heitsid Jeesuse ette teele palmioksakesi.
40. päeval pärast ülestõusmispühi tähistatakse Issanda Ülestõusmist. See põhineb evangeeliumi legendil Jeesuse Kristuse taevasse tõusmisest oma jüngrite juuresolekul.
Venemaal ühines kolmainsus slaavi puhkuse Semikuga, mis oli pühendatud taimestiku vaimudele. Siit sündis komme kaunistada Kolmainu maju haljastusega ja sõita ringi kase ümber.
Püha Kolmainu pidu põhineb jutul Püha Vaimu põlvnemisest apostlitel 50. päeval pärast ülestõusmispüha. Õigeusu kirik omistab sellele sündmusele erilist tähtsust ja tõlgendab seda kui Jeesuse pakti kristluse sõnumi edastamiseks kõigile rahvastele.
