Õigeusu kiriku traditsioonis on kombeks lahkuvate sugulaste ja sõprade palvemeelne saatmine viimasele teekonnale. Selleks on kirikus spetsiaalne tellimus, mida nimetatakse matuseteenistuseks.
Matuseteenistuse ajal paluvad vaimulik ja kummardajad Jumalalt pattude andekssaamist surnud inimesele. Kõige sagedamini viiakse see järjestus läbi enne surnu matmist (kuni kolmanda päevani). Siiski on juhtumeid, kui sugulastel pole erinevatel põhjustel aega inimest viimast inimest laulda, et puhkepaigale ära vaadata. Sellises olukorras on mõistlik pöörduda matuseteenuse poole, mida nimetatakse mitteametlikuks.
Töölt eemal viibiva matuseteenistus toimub enamasti templis. Puudunud matuseteenistuse järelkontroll on identne sarnase korraldusega, mis viidi läbi vahetult enne surnu kirstu. Töölt puudunud matuseteenistuse läbiviimise aega võib pidada ükskõik milliseks päevaks (kui liturgia toimub kirikus, toimub eemalviibinud matuseteenistus jumalateenistuse ja palvete lõppedes).
Matuseteenistuse ajal palvetab vaimulik tetrapoodide ees - spetsiaalse küünlajalaga, mis on küünlate jaoks ette nähtud surnute mälestuseks. Matusetalituse algus on tavapärane: lauldakse 17. kathisma valitud salme, millele järgneb spetsiaalne matusetrupia, mille käigus taotletakse surnuile pattude andestust ja viimasele võimaluse andmist pühakutes taevas olemiseks. Pärast seda mälestab vaimulik (see võib olla diakon) surnu matustel ectinha; lauldakse matuse sadulat, mille järel lauldakse matusekaanoni Hirmos, lahkumisega rahu andmata.
Kaanoni ja matusematriitsi lõpus loetakse katkendeid Uuest Testamendist, milles räägitakse inimestele surmajärgse elu tegelikkusest ning räägitakse ka Jumala kohtuotsusest, mis toimub pärast seda, kui inimene lõpetab maise elupäeva.
Pärast Püha Pühakirja lugemist laulab koor matusekleepsusid ja tropareid. Puudunud matuseteenistuse lõppedes kuulutab preester (diakon) surnu nime mälestamisega puhta litania ja kuulutab lahkunu igavest mälestust.
Puudunud matuseteenistuse eripäraks on see, et preester annab korralduse täitmisel sugulastele maa, mis tuleb surnu hauale risti valada. Tavalise matusetalituse auastmes piserdab maa otse voodilinale kirstu.
Puuduliku matuseteenistuse võib läbi viia igal ajal pärast surma, kuid peaksite proovima sellele auastmele pöörduda võimalikult varakult. On tavaks, et matuseteenistus viiakse läbi kuni nelikümmend päeva alates surmahetkest, sest kirikutraditsioon ütleb, et hing läheb neljakümnendal päeval jumala juurde erakambri juurde.
