Kõik, kes on vähemalt korra kuulnud prantsuse kõnet, pöörasid tähelepanu asjaolule, et prantslased ei häälda tähte "r" ("r") nagu meie. Veelgi enam, kui nõukogude laps lapsepõlves hääldas kõndimist "p", siis viisid tema vanemad teda tungivalt logopeedi juurde - puuduse parandamiseks. Ja neile, kes prantsuse keelt õpivad, on olukord vastupidine, nad peavad õppima "urisema".
Kasutusjuhend
1
Koolides soovitavad õpetajad tavaliselt lastel harjutada tähtede hääldust peegli abil. Ja nad selgitavad: "Vajutage keele keskmine osa kõva suulae keskosa lähedale ja puudutage alumisi hambaid keeleotsaga." Selline selgitus ei aita paljusid inimesi, kuid proovige siiski seda meetodit kõigepealt (selleks, et näha, mida teie keel teeb, vajate peeglit). Kui see ei aita, proovige hääldada prantsuse „r” ukraina keeles „g”.
2
Paljud saavutavad soovitud tulemused kuulates ja jäljendades. Näiteks võite võtta eeskujuks prantsuse ringhäälinguorganisatsioonid (leidke Internetist prantsuse raadio) või lauljaid. Ideaalne näide on näiteks Edith Piafi laulud, kuulus "Non, Je ne regrette rien". Või valige Mireille Mathieu laulud, näiteks "La vie en rose". Usutakse, et need lauljad käivad ka rohujuuretasandil, kuid treenides neid jäljendades saavutate soovitud tulemuse.
3
Harjutage prantsusekeelsete ütluste hääldamist paljude muret tekitavate sõnadega. Näiteks "Mon père est maire, mon frère est masseur" ("Minu isa on linnapea, mu vend on massaažiterapeut") või "Dans la gendarmerie, quand un gendarme rit, tous les gendarmes rient dans la gendarmerie" ("Žandarmeeria, kui sandarm naerab, siis kõik sandarmid naeravad sandarmeeris "). Siin pole muidugi oluline tähendus, vaid tähe "p" kombinatsioon teistega. Proovige vanasõnu iga kord kiiremini ja kiiremini öelda, kuid ärge unustage, et täht "p" peaks olema "burry".
- Mireille Mathieu - La vie en rose
- prantsuse p
