Õigeusu kirikus on kaksteist erilist päeva, mis on seotud suurte kahesaja-aastaste pühadega. Need pidustused on kiriku mälestus ajaloolistest sündmustest, millel on inimese jaoks eriline vaimne tähendus. 19. jaanuaril tähistab õigeusu kirik Jeesuse Kristuse ristimist erilise toredusega.
Püha prohveti Johannes Ristija Jeesuse Kristuse ristimise ajaloolist sündmust Jordaanias kirjeldatakse üksikasjalikult kolmes evangeeliumis: eriti Markuse, Luuka ja Matteuse evangeeliumis. Lisaks mainib seda fakti ka apostel Johannes Evangelist oma evangeeliumis, kuid kaudselt - Ristija Johannese enda ütluste vormis selle sündmuse kohta.
Luuka evangeelium ütleb meile, et Kristus sai Vana Testamendi ristimise Jordani jões 30-aastaselt. See vanus pole juhuslik, sest muistses Iisraelis tähistas kolmekümnes aastapäev mehe moodustamist, lisaks sellele võis inimene just nende aastate pärast jõudma hakata jutlustama.
Jeesuse Kristuse ristimine toimus evangeeliumi jutu järgi Betharis (umbes kümme km. Jordani liitumiskohast Surnumereni). Püha Johannes, nähes kehastunud Jumala kogu suuruse vaimu, ei tahtnud algul Päästjat ristida, paludes viimast ristida. Kuid Kristus nõudis oma ristimist, sest oli vaja täita “kogu õigust” (Mt 3, 15).
Väärib märkimist, et Vana Testamendi ristimine oli tunnistus usust tõelisesse Jumalasse ja ka meeleparanduse ristimiseks, sest Jordani sisenedes tunnistasid inimesed oma patud. Neis mõttes ei olnud Kristusel vaja ristimist, sest ta oli patuta ja polnud vaja tunnistada usku jumalasse (iseendasse, kes on üks Püha Kolmainsuse Isikut). Ent Kristus teeb seda inimeste heaks, nii et juudid ei näe temas usust loobumist. Pühad isad näevad Kristuse ristimist. Nii öeldakse, et Kristus pesi Jordani jões kogu inimkonna patud ja Kristuse teostatud Vana Testamendi ristimine oli tänapäevase ristimise sakramendi prototüüp.
Evangeeliumid räägivad meile, et Kristus tuli kohe veest välja (see tähendab, et ta tuli välja vaikides, pattu tunnistamata). Päris ristimise ajal laskus Püha Vaim Kristuse poole tuvi kujul ja kuulati Jumala Jumala häält, öeldes, et Kristus on tema armastatud Poeg ja tal on isa soosimine. Paljud inimesed olid nende sündmuste tunnistajateks ja sellest ajast alates nimetatakse Epifaniat ka Epifaaniaks, sest kogu Püha Kolmainsus oli inimestele ilmutatud.
Issanda Jeesuse Kristuse ristimine oli esimene oluline Kristuse toime pandud avalik sündmus. Sellest hetkest alates hakkas Päästja inimestele kuulutama Taevariigi päästmist ja lähenemist.
