Meistrite liiga - klubide mainekaim jalgpalliturniir, mis toimub UEFA egiidi all. Selle võitmine on klubide suurim jalgpalliväljakute saavutus Euroopas.
Kasutusjuhend
1
Pikka aega ei huvitanud klubide jaoks rahvusvahelise taseme jalgpallivõistluste pidamine kedagi. Rahvuslikud ühendused lõid oma riikidele siseliiga, kuhu klubid koondasid oma jõud. Ja koos teiste riikide meeskondadega pidasid nad sõbralikke kohtumisi, sageli just selleks, et oma fännidele uusi rivaale meeldida.
2
Euroopa klubi meistrivõistluste loomise idee avaldas esmakordselt Prantsuse spordilehe ajakirjanik Gabriel Ano. Teda segasid Inglise ajakirjanduse 1954. aasta valjuhäälsed avaldused, milles väideti, et Wolverhamptoni Wanderersi meeskond oli maailma võimsaim jalgpalliklubi. Britid tegid selle avalduse pärast kaht enesekindlat võitu Honvedi ja Spartaki klubide üle, kes olid oma riikide meistrid.
3
Ano arvas, et tugevaima meeskonna väljaselgitamiseks on vaja pidada kaks kohtumist, nii kodus kui ka võõrsil, ning võitja kahe mängu kokkuvõtte põhjal kindlaks teha. 1955. aastal avaldas ta ajalehes L'Équipe sellise turniiri võimaliku formaadi. Tema idee sai jalgpallikriitikute seas kiiresti populaarseks, kuid FIFA oli siis seotud rahvusvaheliste turniiride läbiviimisega, mida selline klubide turniir eriti ei huvitanud.
4
Dokument uue rahvusvahelise turniiri "European Cup" loomise kohta allkirjastati 2. aprillil 1955 Pariisis. Selle võttis vastu 16 delegaati erinevatest jalgpalliklubidest, kus nad hoolitsesid kogu sellise turniiri korraldamise eest. Uue jalgpallikomitee tekkimine polnud FIFA-l eriti õnnelik. Seetõttu käskis FIFA sama aasta 21. juunil UEFA täitevkomiteel võtta selle turniiri üle kontroll, säilitades samas kõik varem kehtinud reeglid ja määrused.
5
Ja 4. septembril 1955 toimus uue turniiri avamäng koos mänguga Sporting Lisbon - Partizan Belgrad. Määruste kohaselt võttis turniirist osa 16 võistkonda - oma maa meistrid jagunesid 8 paari (esimesel turniiril valisid korraldajad paarid ise, järgmisel turniiril viik peeti) ja mängisid taandamiseks kaks matši (kodus ja võõrsil). Kui kohtumiste summa järgi oli tulemus viik, tehti kordusmäng teise riigi territooriumil.
6
Selles formaadis toimus väikeste muudatustega turniir kuni 1991. aastani, mil rakendati esmakordselt rühmaturniiride süsteemi. 1992. aastal muutis turniir ametlikult oma nime UEFA Meistrite Liigaks ja lülitas grupi etapi karikavormingusse.
7
Hooajal 1997-98. osalejate arvu on suurendatud. Mõnedest riikidest võis turniiril välja kuulutada kuni 4 võistkonda, sõltuvalt riigi reitingust koefitsiendis. Madala reitinguga riikide klubid saavad turniirist osa võtta ka kvalifikatsioonimatše mängides. Selles formaadis peetakse turniiri tänapäevani ja iga hooaja lõpus arvutatakse riikide koefitsiendid sõltuvalt nende meeskondade edust.
