Sotsioloogilise mõtlemise põhipunktidest üldistatud ettekujutuse saamiseks on vaja ammutada materjali arvukatest allikatest. Kuid sotsioloogia kui distsipliini sisemise ühtsuse kahtlus ei võimalda meil välja tuua ainult ühte konkreetset kontseptsiooni. Sellegipoolest võib proovida anda järgmise määratluse: mõelda sotsioloogiliselt - mõelda nii, et ühiskondlik elu on eriti problematiseeritud ja inimvabaduse uued vaatenurgad avanevad kõige paremini.
Kasutusjuhend
1
Keskenduge probleemide, mitte lahenduste esiletõstmisele. Probleemimine peaks enamasti toimuma opositsioonipaari vormis: näiteks kaos ja kord, vabadus ja sõltuvus, võim ja valik, mina ja teised koos ja lahus jne. Määratlege vastandipaari iga komponent. Vaja pole mitte ainult "näpuga osutada", näiteks kammile, kui küsida "mis on kamm", vaid ka esile tuua omadused, rakendusvõimalused, vaatlus jne. Siinkohal on oluline tõlgendada kriitiliselt neid uskumusi, mis varem olid kriitikavabad (väljaspool mustreid).
2
Esitage küsimusi, mis võimaldavad teil suunata kriitilise mõtlemise "elu-poliitilise" valiku juurde. Eraküsimused tuleks tõlkida avalike ülesannete keelde, täites avaliku ruumi, kus arutatakse ja lepitakse kokku eraprobleemide avalikud lahendused. Tähenduslikud toimingud peaksid viima oma tulemustega rahuloluni, ületades impotentsuse olemasoleva asjade järjekorra ees.
3
Määratlege isiksuse de jure tegelikkus ja väljavaated saada isiksuseks de facto kodanikuoskuste assimileerimise kaudu. De jure'iks olemine tähendab isiklikku vastutust oma elu eest ja suutmatust kedagi või midagi ebaõnnestumises ja läbikukkumises süüdistada. „De facto isiksuseks” saamine tähendab võimalust oma saatust kontrollida ja teha valik, mis on tõesti sinu maitse järgi (nimelt vaba valik, mida ei tingi kohanemisvajadus).
4
Proovige sotsioloogilise mõtlemise näitena käsitleda Euroopa-Ameerika liberaalse üleilmastumise ja globalismi vastase mudeli probleeme, võtmata arvesse alternatiivseid arenguteid, mille on välja pakkunud näiteks neoliberalismiliikumine, või Marxi ja Engelsi „Maailmarevolutsiooni” kontseptsiooni. Sotsioloogiline mõtlemine annab võimaluse vaadata oma kogemuste horisondi alt väljapoole vaadates elu tuttavaid külgi uues valguses, et muuta oma elu ümber mõeldes teadlikuks.
Kasulik nõu
Sotsiaalsuse problematiseerimise erinevate võimaluste esiletoomiseks tutvuge G. Zimmeli, M. Verberi, Z. Freudi ja kaasaegsete teoreetikute, näiteks Z. Baumani jt loominguga.
