Igal aastal 20. augustil tähistavad eestlased iseseisvuse taastamise päeva. Sel päeval 1991. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu määruse, millega kuulutati välja riigi iseseisvus, hiljem tunnistasid seda ka teised riigid.
Eesti iseseisvuspäeva tähistatakse suures plaanis, kusjuures traditsiooniliselt toimub suurim arv pidustusi Tallinnas. Toimuvad mitmed ametlikud üritused, sealhulgas rahvusvahelised konverentsid, rongkäigud, tseremooniad väljaspool parlamendihoonet, endiste Ülemnõukogu liikmete kohtumised jne. 20. augustil on kombeks meenutada riigi iseseisvuse taastamisega otseselt seotud ajaloolisi sündmusi, arutada Eesti tuleviku üle, pidada pidulikke kõnesid, tuua lilli meeldejäävatesse kohtadesse. Lisaks keskenduvad võimude esindajad mitte ainult juba lahendatud probleemidele, vaid ka olemasolevatele probleemidele ja räägivad võimalustest nende ületamiseks.
Lisaks ametlikele üritustele toimuvad ka mitteametlikud üritused. Eesti linnades korraldatakse kontserte, mida kõik saavad külastada. Sellistel üritustel esitavad nad eri suundade ja žanrite muusikat. Sageli peetakse ka kontserte, mille käigus saab kuulata traditsiooniliselt eestikeelseid laule. Alates 1998. aastast on 20. august puhkepäev, seega on eestlastel võimalus osaleda kõigil oma linna üritustel. Puhkuse olulisuse ja pidulikkuse edasiseks rõhutamiseks tõstetakse riigilipud kõrgemale kõigist riigiasutustest. Eestlased eelistavad kaunistada koos nendega oma kontoreid ja kodusid.
Eesti iseseisvuspäeval pööratakse erilist tähelepanu laste ja noorte ürituste korraldamisele. Suurtes linnades avatakse spetsiaalsed laste tsoonid, korraldatakse mänge, meelelahutust ja teabeüritusi. 20. augustil korraldatakse lastele ja noortele ka spetsiaalseid ajaloonäitusi, tänu millele saavad noored eestlased oma riigi kohta rohkem teada saada. Kõik need tegevused on suunatud armastuse kujunemisele ja austusele oma riigi vastu.
