Egiptuse püramiidid on ehk iidsete tsivilisatsioonide kuulsaim kultuurimälestis. Neist kõrgeim - Cheopsi püramiid - loodi neli ja pool tuhat aastat tagasi. Vaidlused selle üle, kuidas egiptlased, kellel polnud kaasaegseid ehitusseadmeid, suutsid selliseid suurejoonelisi ehitisi püstitada, jätkuvad aga tänapäevani.
"Kõik maailmas kardavad aega, kuid aeg ise kardab püramiide, " ütleb üks araabia vanasõna. Muistsete kreeklaste koostatud loetellu kantud seitsmest maailma imest olid Egiptuse püramiidid kõige vastupidavamad.
Egiptlased lõid mitu kivipüramiidi, mis olid vaaraode hauakambriteks. Kuulsa Cheopsi püramiidi ehitamiseks, mille kõrgus oli algselt 146 meetrit, läks üle kahe miljoni kiviploki. Igaühe keskmine kaal ulatub kahe ja poole tonnini. Kunagi oli see vooderdatud poleeritud kiviplaatidega, mida hiljem kasutati muude ehitiste jaoks.
Nii ütles Herodotus
Vana-Kreeka ajaloolane Herodotus rääkis legendi järgi, et 10 aastat ehitasid nad teid, mille äärde kive kanti. Püramiidi ehitamine ise kestis veel 20 aastat. Kokku võttis püramiidide ehitamisest osa 100 tuhat inimest, kes vahetasid üksteist iga 3 kuu tagant. Egiptlased ei jätnud püramiidide ehitamise meetodite kohta mingit teavet.
Kõige levinum versioon ütleb, et tohutud kiviplokid tõsteti tõmbamisega mööda spetsiaalselt püstitatud kaldega mulde. Tee mööda muldkeha tugevdati puitpõrandatega. Ehitustööde lõppedes tekkis vajadus kuskilt eemaldada liivamägi, mis muutus tarbetuks.
