Pronksist ratsanik on Venemaal kuulsaim Peeter Suure monument, mis on paigaldatud Senati väljakule Peterburis. See sai oma nime ja koos sellega laialdase populaarsuse ka pärast Puškini luuletuse "Pronksist ratsanik" avaldamist, ehkki see valati tegelikult pronksist.
Disaini sünd
Peeter I monument avati 7. augustil 1782. Selle autor on skulptuur Prantsusmaalt Etienne-Maurice Falcone. See loodi Katariina II algatusel. Keisrinna korraldusel pöördus Vene saadik Pariisis prints Golitsyn nõu saamiseks Didro ja Voltaire'iga, kes soovitasid talle Falcone'i. Prantsuse skulptor oli sel ajal juba 50-aastane, ta teenis portselanivabrikus, kuid unistas alati monumentaalkunsti teose loomisest. Kui ettepanek tuli Venemaalt, sõlmis kapten kõhklemata lepingu.
Oktoobris 1566 saabus Falcone koos oma 17-aastase õpilase Marie-Anne Collotiga Peterburi. Varsti alustas ta tööd monumendi kipsmudeli loomiseks täissuuruses. See kestis 12 aastat ja valmis 1778. aastaks. Marie-Anne Collot skulptuuris Peetri pea. Kuninga nägu väljendab tahet ja julgust, seda valgustab sügav mõte. Selle töö jaoks võeti Collot vastu Venemaa Kunstiakadeemia liikmeks. Katariina II määras talle eluaegse 10 000 liivi pensioni. Madu hobuse jala all tegi vene skulptor Fedor Gordeev.
Monumendi alus oli kivi, millele anti tõusulaine kuju. Skulptori plaani kohaselt pidi see meelde tuletama, et just Peeter Suur suutis muuta Venemaa merejõuks. Sobiva graniidiploki avastas 12 Peterburist pärit verset. Legendi kohaselt langes sinna korra välk, mille järel kivisse tekkis pragu. Rahvas kutsus kivi Äikesekiviks. Selle kaal oli umbes 1600 tonni. Äikesekivi toimetati pealinna 9-kuulise praamiga. Transpordi käigus anti kivile laine kuju. 26. septembril 1770 paigaldati Senati väljakule tulevase kuju pjedestaal.
