Graham Greenit peetakse õigustatult üheks Briti kirjanduse silmapaistvamaks tegelaseks. Tema tegevusterohked romaanid võeti üldsuse poolt kohe vastu. Mõnda kirjaniku teost on edukalt filmitud. Kirjalikult abistas Greeni rikkalik kogemus ja vaatlus.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/86/grem-grin-biografiya-tvorchestvo-karera-lichnaya-zhizn.jpg)
Graham Greeni eluloost
Tulevane kuulus kirjanik sündis Berkhamsteadis (Suurbritannia) 2. oktoobril 1904 suures peres. Grahami isa oli ühe privilegeerituma inglise kooli direktor.
Lapsest peale oli Greenil kirg seikluskirjanduse vastu. Suhted tulevase kirjaniku teiste koolilastega ei õnnestunud, konflikte tekkis pidevalt. Selle tulemusel viisid vanemad Greeni koduõppele, mille järel saatsid nad poisi Oxfordi ülikooli kolledžisse.
Kirjaniku karjäär: esimesed sammud
Pärast ülikooli lõpetamist sai Graham tööle ühe ajakirja toimetuses ajakirjanikuna ning oli siis Timesi vabakutseline korrespondent.
Kahekümne kahe aasta vanuselt lahkus Green Inglismaa kirikuga ja pöördus katoliikluse poole. Arvatakse, et ta tegi seda, et täita klassivenna vanemate nõue, millesse ta oli armunud: nad nõustusid abielluma alles siis, kui Green muutis oma usku.
Greeni esimene kirjandusteos oli romaan "Mees sees" (1929). Publikule raamat meeldis, pärast seda mõtles Graham tõsiselt kirjaniku karjäärile. Ta sukeldus kirjandusloomingusse. Varsti nägid ilmavalgust action-detektiivilood "Istanbul Express", "Usaldusisik", "Hirmude osakond", "Palgatud palgamõrvar". Green ise pidas oma raamatuid meelelahutuslikuks.
30ndatel külastas algaja kirjanik Mehhikot ja Libeeriat. Kodumaast väljasõidud jätsid Greenile tugeva mulje. Tulemuseks oli kaks raamatut koos reisimärkmetega.
1940. aastal avaldas Graham oma parima romaani "Tugevus ja hiilgus". Raamat kutsus esile usujuhtide seas terava protesti: see kirjeldas laskuva katoliku preestri teenimist.