Kristlikus õigeusu traditsioonis peetakse Neitsi austust kui peamist jumalateenistuse palujat ja jumalateenistuse pakkujat inimkonna ees. Sellepärast on kirikul tema auks palju pühi. Eristada võib mitut kõige tähtsamat Jumalaema püha.
Neli Jumalaema püha on üks olulisemaid kristlikke pidustusi. Nende hulgas: Neitsi sünd, sissejuhatus Püha Püha Theotokosse kirikusse, Jumalaema kuulutamine ja ülestõusmine. Neid pühi nimetatakse kahekümnendaks.
Liturgilise aasta esimesel kuul (septembris) tuleb kirikus meelde Neitsi sünnipäev. Õigeusu seadusjärgse traditsiooni kohaselt tähistatakse seda puhkust 21. septembril (uus stiil).
Järgmine kaheteistkümnes Jumalaema puhkus langeb 4. detsembrile. Sel päeval tähistatakse pidulikult sissejuhatust Õnnistatud Neitsi Maarja kirikusse. Sel juhul ilmneb Neitsi Maarja Joachimi ja Anna vanemate poolt Jumalale antud tõotuse täitumine. Vande sõnul peaksid vagad vanemad lapse sündimise korral pühendama lapse Jumala teenimisele. Ja nii see juhtus.
Õigeusu kirik mäletab 7. aprillil õnnistatud Neitsi Maarja kuulutamise sündmust. See puhkus on pühendatud headele uudistele maailma Päästja sünnist. Just selle lubaduse kuulutas peaingel Gabriel Neitsi Maarjale.
Augusti lõpus (uues stiilis 28. päev) tuleb õigeusu kirikus meelde Jumalaema Uinumise päeva. Kristlus kuulutab, et Neitsi Maarja ei jäta isegi pärast surma inimkonda temast maha. Sellele pühi eelneb Püha Eelistuse paastu.
Me võime eristada teisi suuri Jumalaema õigeusu pühi. Näiteks Õnnistatud Neitsi Maarja jumalateenistus (14. oktoober), imepäraste teotokoskoonide mälestuspäevad (Neitsi Maarja Kaasani kujutise mälestus - 4. november ja 21. juuli).
