2012. aastal keskendus maailma tähelepanu ajakirjanik Julian Assange, kes on maailmakuulsa organisatsiooni WikiLeaks asutaja, isiksusele. Selles projektis on korduvalt avaldatud salastatud materjale korruptsioonist kõrgeimas võimuajas, sõjakuritegudes, spionaalskandaalides ja diplomaatia saladuses. WikiLeaksi tegevusest on saanud Assange'i kriminaalvastutusele võtmise üks põhjusi.
2012. aasta juuni lõpus taotles Julian Assange Ecuadori võimudelt poliitilist varjupaika. Austraalia veebiajakirjaniku taotlust kaalub selle riigi siseministeerium. Kuni küsimuse lõpliku lahendamiseni piilub Assange Suurbritannia võimude eest Londonis asuva Ecuadori saatkonna territooriumil.
Londoni ülemkohus otsustas 2012. aasta mais anda Assange välja Rootsi, kus teda kahtlustatakse mitmes seksuaalkuriteos. Ajakirjanik ise lükkab tema vastu esitatud süüdistused tagasi ja usub, et tema vastu algatatud protsess on poliitilise värviga. Assange jälitamine algas pärast seda, kui WikiLeaks avaldas salajase diplomaatilise kirjavahetuse. 2010. aasta sügisel avaldati palju USA välisministeeriumi konfidentsiaalseid dokumente, sealhulgas diplomaatiline kirjavahetus, mida ei avalikustatud.
Suurbritannia politsei andis Julian Assange'ile käsu anda politseijaoskonnale teada tema Rootsi Rootsi väljasaatmise protseduuri lõpuleviimiseks. Ajakirjanik eiras päevakorda, juhindudes oma juristide nõuannetest. Seadus lubab tal keelduda politseisse ilmumast, kuni Ecuadori võimud arutavad tema poliitilise varjupaiga taotlust. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on poliitilise varjupaiga küsimuse kaalumine väljaandmise väljaandmise ees ülimuslik.
Assange usub, et kui ta antakse Rootsi võimudele üle, antakse ta kohe välja USA-sse, kus teda ootab tagakiusamine ülisalajaste materjalide avaldamise eest. Kurikuulsa ajakirjaniku ja tema organisatsiooni tegevust võib kvalifitseerida spionaažiks, mille eest seisab Assange Ameerikas surmanuhtluse ees.
Ecuadorist poliitilist varjupaika otsima asunud WikiLeaksi asutaja tegevus tuli üllatusena isegi tema toetajatele. Assange ise ütles, et valis selle meetodi kohtusüsteemi omavoli lahendamiseks, kuna ta ei näe muud võimalust Rootsi väljaandmise vältimiseks. Ecuadori saatkond on kinnitanud varjupaiga taotlemise fakti ja teatanud, et Assange jääb saatkonna territooriumile kuni selle riigi valitsuse arutelu lõpuni.
