Õigusriik on mis tahes ühiskonna eksisteerimise eeltingimus. Need kehtivad avaliku elu kõigis olulistes valdkondades ja on määratletud kui riigi tasandil fikseeritud normide ja suhete süsteem. Õiguskultuuril on muu inimtegevuse vormi hulgas eriline koht. Selle omamine hõlbustab inimeste suhet üksteise ja riigiga, võimaldab teil järgida reegleid, mis on ühised kõigile ühiskonna liikmetele.
Õiguskultuuri põhijooneks on kõigi inimeste võrdsus ühe seaduse piires. Kõigile ühiskonna liikmetele kehtivad samad õigusnormid, sõltumata nende päritolust ja sotsiaalsest staatusest. See on ühtne sotsiaalne meede, mida kohaldatakse kõigi avalik-õiguslike üksuste suhtes. Õiguskultuuri teine iseloomulik tunnus on vabadus, kuna õigusriiki saab kohaldada ainult vabade kodanike suhtes. Lisaks ei väljendu kodaniku vabadus mitte ainult selles, et tal kui õigussuhetes osalisel on võimalus väljendada oma tahet ja järgida enda valitud käitumisjoont. Seaduslik vabadus välistab omavoli ja enesetahte, seadus toimib vabaduse mõõdupuuna. Õiguskultuur võimaldab teil seostada isikliku vabaduse teiste vabaduse tunnustamisega, mis on õigussuhete tekkimise põhjuseks. Õiguskultuuri kolmas märk on õiglus. See on nende õiguste ja kohustuste samaväärsus ja tasakaal, mis eksisteerivad avalike üksuste õigussuhetes. Õigluse mõiste kui õiguskultuuri märk võib erineda sellistest mõistetest nagu sotsiaalne ja moraalne õiglus, selgub seega, et õiguskultuur tagab kõigile ühiskonna liikmetele võrdsuse, vabaduse ja õigusliku õigluse, nii leibkonna kui ka professionaalsel tasandil. Õiguskultuuriga inimesel on võime teha toiminguid, mis jäävad seaduse alla. Tema teadvus ja valdavad juriidilised oskused vabastavad teda vajadusest iga kord oma tegevuse reguleerimiseks uut moodi otsida. Õiguskultuurilisi oskusi saate omandada igapäevaelus, need kujunevad hariduse saamise protsessis, samuti meedias, kirjandus- ja dokumentaalallikates.. Õiguskultuuriga inimene austab õigusliku suhtluse osalistena teiste inimeste vabadust ja väärikust, tunneb isiklikku vastutust oma tegevuse eest, austab seadusi ja täidab oma kohustusi. Kui kõigil ühiskonna liikmetel on õiguskultuur, siis võivad kõik olla kindlad oma huvide realiseerimises õigusnormide piires.
