Ramadani nimetatakse moslemikalendri järgi üheks olulisemaks kuuks. See kuu peaks jälgima paastumist ja käituma eriliselt, näidates alandlikkust, andestust ja valmisolekut teisi aidata.
Ramadan kestab umbes 30 päeva, kuid moslemi kalendri iseärasuste tõttu nihkub selle tähistamise aeg igal aastal. See on tingitud asjaolust, et moslemite kalender on 11 päeva võrra lühem kui Gregoriuse ametlik kalender. Ramadani algus igal aastal määratakse erilisel viisil: kasutatakse astronoomilisi arvutusi või kuu tsüklite vaatlusi ning võetakse arvesse ka moslemite seas erilise autoriteediga inimeste arvamusi. Lisaks võib Ramadan erinevates riikides alata erinevatel aegadel.
Ramadani tähistamine on seotud mitmete keeldudega. Eelkõige ei tohiks päeva jooksul süüa, suitsetada ega juua. Pealegi aegub keeld alles pärast päikeseloojangut. Te ei saa kasutada süste ja panna vaenlasi ning kui see on raviks vajalik, peate "puhastama", andes vaestele almuseid. Ka päevasel ajal on rangelt keelatud seksida või isegi suudelda. Päeval ei tohiks müra tekitada, pärast pimedat on aga lubatud lõbusad pidustused ja tantsud.
Ramadan on aeg, mil moslemid peavad õppima andestust, sallivust, distsipliini ja kaastunnet ning näitama ka Jumalale oma alandlikkust ja kuulekust. Sellepärast peate selle kuu jooksul palju palvetama ja on keelatud vihastada, käituda agressiivselt, solvata teisi inimesi sõnas või teos. Pealegi peab moslem isegi paganatega suheldes käituma sõbralikult ja sõbralikult. Samuti peaks see tegema heategevust, andma vaestele toitu ja aitama teisi.
On inimesi, kellele te ei saa Ramadani kuul mõnda nõuet täita, eriti seoses söögi ja joogiga. Me räägime ränduritest, rasedatest naistest, tüdrukutest menstruatsiooni ajal, füüsiliselt ja vaimselt haigetest inimestest ja lastest. Kõigil neil, välja arvatud lapsed ja vaimuhaiged, kästakse siiski järele jõuda kohe, kui selleks võimalus avaneb.
