Demokraatias on parlament kõrgeim seadusandlik organ. Üksikute riikide parlamentidel on erinev struktuur. Need esindusasutused võivad koosneda ühest või kahest sõltumatust kojast. Kahekojaline parlament võimaldab tasakaalustada poliitilises protsessis osalejate huve.
Kasutusjuhend
1
Kahekojaline parlament on parlament, mis koosneb kahest eraldi osast (kojadest), millest igaüks moodustatakse erimenetluses ja vastavalt erimenetlustele. Sarnane süsteem tekkis kodanlik-demokraatlike revolutsioonide perioodil. Seadusandliku kogu kahekojaline ülesehitus on tingitud seadusandjate soovist piirata vastandlikke suundumusi ja säilitada poliitiliste jõudude tasakaal.
2
Kahekojalises parlamendisüsteemis on seadusandlik kogu üles ehitatud kahest majast, millel on erinev pädevus. Alamkoja liikmed valitakse reeglina otse hääletamisõigusega elanikkonna poolt. Ülemise koja moodustamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks kaudseid või segavalimisi. Mõnikord nimetab ülemkoja liikmed ametisse riigipea.
3
Kuurormalikus esindab ülemine maja ühiskonna privilegeeritud sektsioonide huve. Tavaliselt valitakse selle liikmed pikemaks ajaks ja neil on eelisõigus, näiteks saavad nad veto alumise koja poolt vastu võetud arveid. Need, kes kandideerivad parlamendi ülemkojas liikmeks astumiseks, peavad läbima tõsisema ja vähem demokraatliku valimissüsteemi.
4
Traditsiooniliselt võetakse seadused vastu parlamendi alamkojas, pärast mida võtab need vastu ülemkoda, kellel pole õigust seaduseelnõusid muuta. Ülemkojal on õigus eelnõu vastu võtta või tagasi lükata. Seetõttu tegeleb põhiosa seadusandlikust tööst (seaduste arutamine, nende muudatuste vastuvõtmine jne) alamkoda, seetõttu peetakse seda poliitiliselt olulisemaks.
5
Kaasaegsetes parlamentides kaob järk-järgult ülemkoja tähtsus ja poliitiline kaal. Järjest enam hakkab see mängima kvalifitseeritud ekspertide kogukonna rolli, kes osalevad seaduste arutelus ja annavad alamkojale soovitusi. See tava võib parlamenti läbivate arvete kvaliteeti märkimisväärselt parandada.
6
Föderaalse struktuuriga osariikides rakendatakse sageli masside kahekordse esindamise põhimõtet kahe kojaga parlamendis: otsese valimisõiguse alusel ja valides föderatsiooni igast subjektist võrdse arvu saadikuid. Sel põhjusel on föderaalriikidel täpselt kahekojaline ja mitte ühekojaline parlament. Ühtsete riikide parlamendid koosnevad enamasti ühest kojast.
