Demagoogia on oratiivne strateegia, mille abil eksitaja eksitab oma kuulajaid ja paneb nad oma sõnu uskuma. Poliitikas on demagoogia kõige ilmekamalt esindatud.
Teil on vaja
Internetiühendusega arvuti, politoloogia õpik.
Kasutusjuhend
1
Sõna "demagoogia" on ühiskonnas väga levinud, kuid selle tegelik tähendus pole täpselt teada. Kreeka sõnast tõlgitakse seda sõna kui "rahva juhtimist". Tegelikult on see polemaatiline tehnika, mis koosneb poleemilistest tehnikatest ja mille eesmärk on eksitada publikut, et veenda seda oma poolele. Sageli kasutatakse demagoogiat reklaamiäris, samuti poliitikas ja propagandas.
2
Demagoogia on sama vale, kuid tänu sellele, et petmine on üles ehitatud psühholoogia põhjal, muutub selle tulemus sageli täielikuks usaldajaks kõneleja vastu. Demagoogid võivad panna publiku jõudma õigetele järeldustele. Rääkijal on õigus, tema sõnad on tõesed. Isegi kõige kriitilisem publik saab kogenud ja andeka saatejuhi mõjul lojaalseks ja on valmis uskuma kõige naeruväärsematesse argumentidesse ja faktidesse.
3
Protsessi negatiivsete külgede tahtlik varjamine on ka demagoogia tunnus. Seega hoiavad poliitikud teatud piirkonnas teatud probleeme sageli tagasi, näidates vaid õnnestumisi. Või räägib kõneleja probleemidest teatud suunas, kuid vaikib, et langus toimus tema poliitika tõttu.
4
Sageli ei vasta poliitik-demagoog pressikonverentsidel üldse esitatud küsimusele. Mõnikord rakendatakse ka sellist strateegiat: külaline räägib pikalt, keeruliselt, toob näitena erinevaid olukordi ja testib publiku kannatlikkust, kuni ta katkeb. Sel juhul unustab publik tavaliselt selle, mida arutati, ja esitatakse uusi küsimusi. Demagoogia teine tunnus on väiksemate vigade tunnistamine ja edasine meeleparandus. Demagoogipoliitik keeldub aga suuremaid vigu tunnistamast ja nende eest andestust palumas.
5
Sageli segavad osavad demagoogid valesid tõega. See nõuab erilisi võimeid, kuna seotud küsimustele vastates on lihtne segadusse ajada. Mõnikord omandab demagoogia agressiivseid vorme, kui esitatud küsimustele otsese vastuse vältimiseks kasutatakse selliseid trikke nagu kallaletung, solvangud, valesüüdistused ja kõik muu.
6
Nii saab poliitikas demagoogiat ära tunda kõne liigse emotsionaalsuse, väiksemate vigade tunnistamise ja esmapilgul siirase meeleparanduse kaudu. Liiga pikk ja kõnetunne täis jätab publikule mulje kui kuivadest faktidest. Seetõttu kasutatakse demagoogiat seni, kuni inimesed õpivad eristama tõde ja eksituse soovi.
