Eelmise sajandi 80-ndate aastate keskel algasid NSV Liidus NLKP juhi Mihhail Gorbatšovi juhtimisel ulatuslikud poliitikas ja majanduses toimunud ümberkujundamised, mida kutsuti perestroikaks. Mitu aastat kestnud reformid ei aidanud luua "inimlikku nägu sotsialismi". 90ndate alguses lakkas Nõukogude Liit eksisteerimast ühtse riigina.
Kasutusjuhend
1
Nõukogude juhtkond ajendas perestroikat alustama negatiivsetest nähtustest riigi poliitilises ja majanduselus. Riigi uuele juhtkonnale tundus, et sellest piisab, kui anda majandusele kiirendus, luua tingimused üleminekuks rahvamajanduse vabale arengule, tagada läbipaistvus, et riik jõuaks maailmas esirinda. Perestroika esimest etappi, mis algas 1985. aastal ja kestis umbes kaks aastat, tervitati ühiskonnas entusiasmiga.
2
80-ndate aastate lõpuks sai aga selgeks, et riigihalduse vana haldussüsteemi "ümberkujundamine" ei anna soovitud tulemusi. Seetõttu viidi läbi kursus turumajanduse põhimõtete tutvustamiseks majanduses, mis oli riigi esimene samm kapitalismi poole. Kümnendi lõpuks oli riik teravas poliitilises ja majanduskriisis, mis nõudis radikaalseid lahendusi.
3
1988. aasta suvel algas perestroika teisenduste teine etapp. Riigis hakati looma ühistuid ja igati julgustati eramajanduslikku algatust. Eeldati, et kolme kuni nelja aasta pärast suudab NSV Liit täielikult integreeruda kapitalistliku majanduse maailma süsteemi, mida nimetatakse "vabaturuks". Sellised otsused rikkusid radikaalselt kõiki varasemaid Nõukogude majanduse põhimõtteid ja lõhkusid ideoloogilisi aluseid. 20. sajandi viimase kümnendi alguseks lakkas kommunism NSV Liidus enam domineerivaks ideoloogiaks.
4
Tee turule osutus äärmiselt keerukaks. 1990. aastal ei jäänud kodumaiste kaupluste riiulitele peaaegu ühtegi kaupa. Raha, mis oli elanike käes, lakkas järk-järgult jõukuse mõõdupuuks, sest osta oli vähe. Riigis kasvas rahulolematus valitsuse kulgemisega, mis saatis ühiskonna selgelt seisma.
5
Partei juhtkond alustas perestroika kolmandat etappi. Erakondade juhid pidid ametnikelt välja töötama reaalturule ülemineku programmi, kus oleks tootmisvahendite eraomand, vaba konkurents ja ettevõtete sõltumatus. Selle taustal oli 1990. aasta keskpaigaks B.N. Jeltsin moodustas Venemaal tegelikult oma poliitilise võimu keskuse, mis pole keskjuhatusest sõltumatu.
6
Perestroika kajastus riigis toimuvates sisepoliitilistes protsessides. 1990. aasta juunis võttis Venemaa parlament vastu suveräänsuse deklaratsiooni, mis tühistas ametiühingute seaduste prioriteedi. Venemaa näide on muutunud nakkavaks teistele NSV Liidu vabariikidele, kelle poliitiline eliit unistas ka iseseisvusest. Algas niinimetatud suveräänsuse paraad, mis viis kiiresti Nõukogude Liidu tegeliku lagunemiseni.
7
Perestroikale lõpu teinud Venemaa ajaloo pöördepunktiks olid 1991. aasta augusti sündmused, mida hiljem nimetati „augustiputšiks“. Grupp NSVL kõrgemaid juhte teatas erakorralise seisukorra riikliku komitee (GKChP) asutamisest. Kuid see katse naasta riik oma endisesse poliitilisse ja majanduslikku kanalisse nurjas B.N. Jeltsin haaras algatuse kiiresti.
8
Pärast putši läbikukkumist toimusid NSV Liidu energiasüsteemis põhimõttelised muudatused. Mõni kuu hiljem lagunes Nõukogude Liit mitmeks iseseisvaks riigiks. Nii lõppes mitte ainult perestroika, vaid ka kogu suure sotsialistliku võimu olemasolu ajastu.
