Francise kirjutamisoskus ilmnes tema kooliaastatel, kui ta kirjutas vaba aja lood köögimärkmikusse. Üllataval kombel muutusid lihtsad poisid ja tüdrukud tema lugudes isandateks ja printsessideks ning tänu sellele võlujõule jäävad tema raamatud populaarseks ka uute põlvkondade lugejate seas.
Francis Eliza Hodgson sündis 1849. aastal Inglismaal Manchesteris. Tema lapsepõlv möödus õnnelikus perekonnas. Eriti meeldis talle olla tähelepanuta jäetud aias, kus ta unistas, luges ja koostas erinevaid lugusid.
Kui Francis oli kolmeaastane, suri isa ja ema pidi tema äri ajama. Alguses tegi ta seda ja pere elas külluses. Siis aga läksid asjad hullemaks ja Hodgsoni pere oli sunnitud ema sugulaste juurde Ameerikasse minema.
Seal elasid nad Tennessees Knoxville'i lähedal asuvas lihtsas onnis. Proua Hodgsoni vennal oli oma toidupood, kuid ta ei saanud õele ja tema lastele palju aidata.
Osariikides oli neil raske - riik oli pärast sõda varemetes ja vennad Franciscused olid igasuguseks tööks valmis. Pärast ema surma langesid kõik perekonnaga seotud probleemid tema õlgadele ja ta otsustas, et saab ka peret aidata - oma lugudega raha teenida. Kangekaelselt ja püsivalt saatis tüdruk oma loomingut erinevatesse ajakirjadesse, kuid neid ei trükitud kuhugi.
Francis töötas viinamarjaistandustes, et teenida raha oma lugude kirjastajale saatmise eest, ja lõpuks naeratas õnn talle: tema lugu avaldas naisteajakiri. Seda tööd märgati kirjastuses "Skribners", ta hakkas huvi tundma ja hakkas oma romaane trükima.
Kirjandusteos
Burnetti päris esimene avaldatud romaan kandis pealkirja “See tüdruk O'Lowry”, mis põhineb tegelikul elul, mida kirjanik lapsena jälgis.
Pärast seda läksid asjad paremaks - Franciscuse romaane hakati välja andma, tänulikud lugejad ostsid need üles, tema teosed meeldisid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Selle põhjuseks on see, et neis on palju lahkust ja kaastunnet ning see on nii südamelähedane.
Burnett sai kuulsaks kirjanikuks, kui ta oli juba üle kolmekümne. Tema romaane trükiti Inglismaal ja Ameerikas, ta reisis erinevatesse linnadesse, vestles kuulsate inimestega. Tolleaegsed kuulsused rääkisid tema romaanidest soojalt, isegi Ameerika president luges neid.
Burnetti romaanide järgi tehti rohkem kui viiskümmend filmi ja need kõik olid ka publiku ees tohutu edu. Ja nüüd tehakse tema raamatute järgi etendusi teatrites. New Yorgi keskpargis asub monument Burnetti kangelastele, kes püüdsid muuta selle maailma kenamaks ja õnnelikumaks paigaks ning said sellega hakkama.
