Kuulsa kunstniku Marc Chagalli peegeldused kaasaegsest maailmast on kehastatud tema ühes parimatest maalidest “Valge ristiisa”. See on traagiline teos, mis on kirjutatud pärast mitmeid juudi pogromme, mis juhtusid Saksamaal.
Marc Chagalli maal „Valge ristiisa” on murettekitav eelkäik veelgi traagilisematest sündmustest, mis toimuvad omavahel vastuolulise antisemitismi taustal. Picasso teose “Guernica” kõrval näib “Valge ristiisa” ette nägevat holokausti ebainimlikke sündmusi.
Juudi pildid Chagalli loomingus
Kuulsa maali "Valge ristiisa" autor Marc Chagall on kahekümnenda sajandi kuulus vene ja prantsuse avangardkunstnik.
Lisaks maalimisele kirjutas Chagall luulet jidiši keeles ja tegeles stsenograafiaga. Kunstniku juudi juured said tema töö jaoks määravaks. Juudi rahva pidev tagakiusamine kajastus aktiivselt Chagalli maalidel.
Yudel Paani õpilasena, kes on maalikunsti valdkonnas silmapaistev tegelane, võttis Mark Zakharovich temalt üle idee, mis on rahvuslik kunstnik. Chagall visualiseerib aktiivselt juudi folkloori ja jidiši ütlusi. Isegi kristlikes ainetes on juudi tõlgenduse tunnused nähtavad. Me räägime sellistest maalidest nagu "Püha perekond", "Pühendus Kristusele" jt.
Loomise ajalugu
Valge ristiisa kirjutati 1938. aastal. Pildi loomisele eelnes niinimetatud "Kristalliöö", mida tuntakse ka kui "Katkiste akende öö". Ööl vastu 9. ja 10. novembrit korraldasid noored natsid Kesk- ja Ida-Euroopas elavate juutide seas rea pogromme. Vaid ühe ööga tapeti enam kui üheksakümmend juuti, sadu sai surma ja tuhandeid pandi arvukalt solvangutele ja alandustele. Sünagoogid ja kõik juudi ettevõtted purustasid või süütasid nad halastamatult. Rööviti koolid ja haiglad ning kelgud purustasid hooned. Lisaks arreteeriti kolmkümmend tuhat juuti ja saadeti koonduslaagritesse. Mõned neist surid raskete peksmiste tagajärjel mõne nädala jooksul. Ellujäänud vabastati hiljem tingimusel, et nad varsti lahkuvad Saksamaalt. Kui palju inimesi suutis riigist välja murda, pole aga andmeid.
Sakslaste tekitatud kahju oli kokku umbes 25 miljonit reichsmarki. Neist viis miljonit moodustasid hävitatud vaateaknad, kust tuli öö teine nimi - "Katkiste vaateakende öö".
Hiljem avaldasid Nõukogude ajalehed massiliselt teateid kogu maailmas "Katkiste akende öö" vastu toimunud protestide kohta. 15. novembril Moskva konservatooriumis toimunud koosolekul võeti vastu resolutsioon, mis mõistab hukka antisemiitlikud seisukohad. Protesti toetasid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia.
Olles juut rahvuse järgi, reageeris Chagall teravalt Euroopas toimuvatele poliitilistele sündmustele. Mõne aja pärast saab temast peaaegu koonduslaagri vang, nii et paljud tema tollased teosed kannavad jäljendit kohutavast reaalsusest.
Valge ristiisa pole ainus sellel teemal maalitud pilt. Kolmekümnendate aastate lõpus ja neljakümnendate aastate alguses lõi Marc Chagall maaliseeria, milles juutide kannatused on tihedalt seotud Jeesuse kannatustega. Seejärel eksponeeriti kõiki maalid eraldi ruumis Pariisi näitusel Luksemburgi aedades.
Pildi süžee
Pildil "Valge ristilöömine" pole ühtegi tõelist tagakiusamise või tagakiusamise stseeni. Jooniste ja sümbolite abil loob Marc Chagall allegooria mineviku traagilistest sündmustest.
Ristil risti löödud Jeesuse pilt on kogu juudi rahva sümbol, keda sunnitakse taluma surelikke piinu. Kristuse pead kroonib mitte tuttav okkakroon, vaid jutud - palve ajal kasutatud juutide rõivaste tükk. Jeesuse jalge ees seisab menora süüdatud seitsmeharuline lamp, mis kuulub ka kõige iidsemate usuliste juutide atribuutide hulka.
Suurt tähtsust omab valge kiir, mis läheb ülevalt ja jagab pildi justkui kaheks osaks. Kiir valgustab Jeesust ja isikustab surma hävitamist ja võitu selle üle. Päästjat vaadates tundub, nagu poleks ta surnud, vaid lihtsalt magama jäänud. Kunstnik edastab meisterlikult rahulikkuse ja lootuse, et miski ei saa hävitada.
Pildi allosas on kujutatud noorte natside metsikusi - majade ja juutide hõivamist, sünagoogi põletamist. Vana Testamendi figuuri ülaosas jälgivad nad jahmunult, kuidas tuttav maailm kokku variseb, kuidas õnnetud inimesed põgenevad, kuidas nende kodud ja pühapaigad kokku varisevad. Ema Rachel, samuti esiisad Iisak, Jaakob ja Aabraham ei varja oma pisaraid toimuvate metsikuste silmis.
Igal “Valge ristimise” tegelasel on sügav tähendus ja mõned tegelased on avalikkusele tuntud teistest maalidest. Näiteks on see rohelistes riietes rändur, kellel kott õlas. Ta kehastab prohvet Eelijat või juudi rändurit. Veel üks sümbol on rahvarohke paat, mis viitab Noa laevale. Ja see omakorda tekitab seoseid hirmsate natside päästmise lootusega. Paati on aga kujutatud väikesena ja reisijad on kurnatud, mis paneb vaataja taaskord aru saama, et pääsemislootus on illusoorne.
Punaseid kommunistlikke lippe võib omistada ka sümboolsetele elementidele. Saab selgeks, et juudi rahva tagakiusamine viidi läbi mitte ainult Natsi-Saksamaal, vaid ka teistes riikides.
Vanamehe rinnal vasakus alanurgas on valge plaat. Algselt kirjutati sellele: "Ma olen juut." Seejärel maalis kunstnik pealdise, samamoodi käitus ta svastikaga natsi varrukas, süütades sünagoogi.
Paremas ülanurgas võtab Saksa süütaja sahtlist Toora kerimise - sünagoogis iganädalaseks lugemiseks käsitsi kirjutatud kerimise. Lumele visatud küünlajalad ja muud rituaalsed atribuudid, sünagoogi sein on leekides. Rohelises rüüdes asuv prohvet Mooses näib üritavat pildilt "välja joosta". Vasakus nurgas kohutava pogroomi õhkkonnas mustades riietes mees üritab säilitada Toora pühade kerimusi.
Pildi kõige alumises osas vaatab naine, kellel on laps süles, otse vaataja poole. Vaene juut küsib justkui - mida nüüd teha, kuhu minna ja kuhu varjuda?
Ristiku sümbol Chagalli teoses
Marc Chagall kasutab ristiisa mitmel maalil korraga, seega on oluline mõista, mida kunstnik sellesse pilti paneb.
Juudi usundis ei kasutata rist sümbolina. Taaveti tähte peetakse judaismi peamiseks embleemiks - kuueharuline täht, milles on kaks kolmnurka. Sellele vaatamata kirjutab Marc Chagall lõuendites ristilöödud Jeesuse, kes kannatas ja kannatas kogu inimkonna eest, sõltumata religioonist. Ristiisa on sel juhul andestuse, usu ja lõputute kannatuste sümbol.
Kunstnik kannab vaatajale Kristuse pilti maalidel "Valge ristiisa", "Exodus", "Kollane ristiisa" jt. Samal ajal ei kattu neis maalides päästja tõlgendus evangeeliumiga. Siin ei ohverda ennast inimlikustatud Jumal. Jeesus Chagalli ühispildil - see on kogu juudi rahvas, kannatustele määratud. See muutub maalide süžee põhjal loogiliseks - kõikjal on kujutatud juudi pogromme ja tagakiusamisi.
