Aram Apetovitš Asatryan on kuulus Armeenia laulja, laulude ja luuletuste autor. Ta on väga andekas inimene, oma lühikese elu jooksul kirjutas ta enam kui 500 laulu, mõned neist pühendas ta oma armastatud Armeeniale. Kogu oma elu oli ta pühendunud oma kodumaale ega püüdnud kunagi elada väljaspool selle piire.
Aram Apetovitš oli vaatamata oma piiramatule andele tagasihoidlik mees. Ta ei põdenud tähepalavikku ja talle ei meeldinud, et teda täheks kutsuti. Ta ütles, et tähed taevas. Tema sugulaste sõnul jäi Aram Apetovitš magama ja ärkas muusika saatel, ta laulis alati midagi. Tema pojad usuvad, et nende isa tõusis alt üles muusikalise Olympuse tippu. Kahjuks surevad tõeliselt andekad inimesed varakult.
Elulugu
Aram Apetovitš sündis 3. märtsil 1953 Armeenia põgenike Apet Asatryani (isa) ja Ashkhen Mamprenyani (ema) peres. Tema vanemad töötasid põllumajanduses ja neil polnud muusika ja kunstiga midagi pistmist. Asatrylaste pere elas Achrat Apetovitši kodulinnas Etchmiadzinis. Vaatamata asjaolule, et tema vanemad pole muusikud ega lauljad, oli tema veres talent ja armastus muusika vastu. Traditsiooni kohaselt õpetati kõiki Asatrya klanni esindajaid juba varasest lapsepõlvest mängima rahvuslikke muusikariistu. Aram Apetovitš pole erand. Juba varases lapsepõlves koostas ta laule, luuletusi ja esines erinevatel pühadel.
1983. aastal korraldas ta koos sõpradega kvinteti. Nende loominguline meeskond kuulus amatööride hulka ja vastavalt NSV Liidus kehtinud reeglitele ei olnud tal õigust oma laule lindistada riiklikes plaadistuudiotes. Sellegipoolest salvestas loominguline meeskond oma esimese laulu riigistuudios, andes altkäemaksu ja sisenenud pärast tundi stuudiosse. Helisalvestus tehti iseseisvalt, hiljem levitati salvestust sõprade ja tuttavate kaudu. Laulu nimi oli "Puhta allika lähedal", just tema tõi Aram Apoetovitšile kuulsuse. Aja jooksul sai Aram Apetovitši nimi tuntuks mitte ainult Armeenias, vaid ka teistes NSV Liidu vabariikides.
Mägi-Karabahhi konflikti ajal rääkis ta vabatahtlikega, esitas mitte ainult oma laule, vaid ka teiste autorite laule.
7. novembril 2006 lõppes Aram Apetovitši elu ootamatult, ta suri 53-aastaselt infarkti. See päev probleeme ei toonud, ta valmistus uue albumi esitluseks ja kontsertideks Venemaal.
Muusikakarjäär
Aram Apetovitš salvestas oma lühikese elu jooksul üle 500 laulu, kõige kuulsamaks sai 22 laulu. 90-ndate aastate keskel sai ta USA-s kuulsaks. Armeenia diasporaa kutsus ta USA-sse, Aram Apetovitš käis seal perega. Lauljatar plaanis osariikides elada 5-6 aastat.
Ameerika Ühendriikides avas ta oma Star Recordsi salvestusstuudio ja salvestas sellele mitu albumit. Hoolimata edukust välismaal, jäi Aram Apetovitš oma sünnimaast Armeeniast ilma ja külastas teda regulaarselt. 90ndate lõpus, järgmise Armeenia visiidi ajal, pakuti talle peaosa filmis "Meie õu". Kunstnik võttis pakkumise vastu ja mängis ühte rolli filmides "Meie õu" ja filmis "Meie õu 2".
Aram Apetovitš pühendas suurema osa oma töödest Armeeniale. 2003. aastal pälvis ta Gusani auhinna. Oma elu jooksul sai autor-esineja kaheksa auhinda, millest kuus anti talle üle Armeenias. Üks auhindadest on rahvusvaheline. 50aastaselt esines laulja turneedel Venemaa linnades.
Autor - esineja salvestas oma viimase albumi "Minu pojad" 2006. aastal koos oma poegade Artashesi ja Tigraniga. Just selle albumi esitluse jaoks valmistus ta enne äkksurma.
