Aleksander Orestovitš Hlebnikov oli kuulus Nõukogude ulmekirjanik. Ta on moodustanud üle saja kirjutatud raamatu. Kirjaniku panus emakeele ja võõra kirjanduse arendamisse on hindamatu.
Elulugu
Kirjaniku elu algas 1926. aasta hilissuvel. Koolis õppimise ajal eristus ta usinast käitumisest ja suurepärasest õppimisest, igal õppeaastal lisati tema kontole õppimise õnnestumise eest veel üks diplom. Kodulinn on Võšni Volochok.
Lõpetanud raamatukoguprofiili, otsustas ta siduda oma elu raamatutega. Aleksander töötas raamatukoguhoidjana vanuses 27–60 aastat. Viiburi linnas ei olnud peale tema ühtegi inimest, kes sellist ametit võtaks.
1959. aasta fotol jagab kuulus kunstnik Mihhail Šolokhov oma fännidega autogramme. Tema ümber olevate inimeste seas võite näha tulevast professionaalset ulmekirjutamise valdkonna professionaali. Tema jaoks oli eeskujuks Šholokhov. Khlebnikovi karjääri katkestasid paljud haigused. 2007. aastal, 80-aastaselt, polnud ühtegi tuntud artisti.
Loovus ja raamatud
Esimene Aleksandr Orestovitši avaldatud raamat ilmus 1958. aastal. Algusest peale on ulme selle põhiprofiiliks saanud. Nõukogude lugejad jälgisid tema loomingut enam kui kümnes ajakirjas, erinevates ulmekirjanduse kogudes.
Kümned Aleksandri raamatulood on tõlgitud paljude riikide keeltesse. Kuid selle tõlke saavutamine oli äärmiselt keeruline. Fakt on see, et nõukogude tsensuuri piirangud tekitasid trükimisega probleeme. Igasugust eristamist riigipoliitika aluste ja ideoloogiatega ei tervitatud kunagi. Aleksandri lugusid mõjutas ka nõukogude süsteem.
Kuulsa autori teoseid loevad nii vene ulmekirjanduse asjatundjad kui ka Euroopas suutsid tema raamatud nende publiku võita. 2001. aastat tähistas asjaolu, et autori arvukate loominguliste loendite hulgast loodi fantastilises žanris romaanide kogumik Peterburi linna toimetajate juhtimisel.
Nagu Khlebnikov ise ühe oma loo rääkis, pakkus ta seda tööd kahe aasta jooksul lugematutele ajakirjadele. Kõik osutus asjatuks, keeldumiste ajendiks oli lahknevus inimeste ja riigi tegeliku ajalooga. Autori sõnul ei tohiks ulmet reaalsusega kombineerida, ta ei toetanud selliseid vaateid siiralt.
