Natuke hilja on ökoloogide sõnul inimkond seadnud endale ülesande säilitada looduses bioloogiline mitmekesisus. Kataklüsmide ja kirjaoskamatu inimtegevuse tagajärjel kadusid Maa pinnalt paljud taime- ja loomaliigid. Küsimus on võimalik: "Mis siis saab? Lõppude lõpuks on ikka veel nii palju teisi liike!"
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/92/zachem-nuzhno-ohranyat-biologicheskoe-raznoobrazie.jpg)
Bioloogiline mitmekesisus planeedil on paljude kuningriikide arvukate liikide olemasolu: loomad, taimed, seened. Nende säilitamise ülesanne on ökoloogias üks olulisemaid. Planeet Maa on tõesti rikas, seetõttu on inimene kohustatud seda rikkust vähemalt kaitsma, et see jääks järgmistele inimpõlvedele. Nii et lapselapsed ja lapselapsed näeksid imelisi loomi, looduse kauneid nurki, saaks kasutada ravimtaimi. Kõik taimed, loomad (isegi kõige väiksemad) on osa biogeocenoosist ja üldiselt kuuluvad nad kogu Maa ökosüsteemi. Keha osaleb ainete tsüklis, olles lüli toiduahelas. Tootvad taimed sünteesivad toitaineid päikeseenergia abil. Tarbimine kulutab taimede ja teiste loomade kogunenud energiat, deritofaagid kasutavad ära karja ja redutseerijad lagundavad lõpuks toitainete jäägid. Seega hõivab iga organism looduses kindla koha ja täidab konkreetset rolli. Ühe lüli kadumine võib põhjustada veel mitme kadumise, muutes kogu ahela. Mitte ainult toiduahel ei vaestu, vaid ka liikide tasakaalustamatus ökosüsteemis. Mõne liigi arv võib ebaproportsionaalselt suureneda ja põhjustada keskkonnakatastroofi. Nagu näiteks jaanileivade enneolematu sigimine võib saagi jätta tervetelt aladelt. Säilitades liikide rikkust planeedil, säilitame sellega ökosüsteemide stabiilsuse, tagame kõigi liikide, sealhulgas inimeste elu ohutuse. Lisaks soovivad teadlased säilitada iga liigi geneetilist teavet, lootes tulevikutehnoloogiatele, mis võimaldavad teil taaselustada mineviku loomamaailma näiteks isoleeritud puhkekohtades (parkides), et taasloomiseks välja surnud ja väljasurnud loomade ja taimede liike taasluua.