Euro on ühisraha, mille kasutuselevõtu nägi ette Maastrichti leping Euroopa Liidu loomiseks ühtse majandustsoonina. Euro kasutuselevõtt on tingitud mitmesugustest põhjustest, millest mõned on majanduslikud, teised poliitilised.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/94/zachem-nado-bilo-vvodit-edinuyu-valyutu-v-evrope.jpg)
Piirkondade konsolideerimine
Euro kasutuselevõtu üks peamisi põhjuseid oli kogu Euroopa piirkonna konsolideerimine. Kui vaadata maailmamajandust selle keskuste vaatepunktist, näete, et see on Põhja-Ameerika (USA ja Kanada), Kaug-Ida (Jaapan, Hiina ja mitmed teised riigid) ning Lääne-Euroopa (Euroopa Liit). Ühisraha olemasolu on väga võimas vahend riigi tööstussuutlikkuse ühendamiseks, see on ka hoob konkurentsis teiste majanduspiirkondadega.
Tehingukulud
Euroopa Liidu kasutuselevõtuga otsustati kõrvaldada enamus tõkkeid Euroopa kui piirkonna vabale majandusarengule. Euroopa Liit peaks tähendama inimeste, kaupade ja kapitali liikumisvabadust, mis oleks võimatu pidevate ülekannete tegemisel ühest valuutast teise. Lisaks tehakse tehinguid paratamatult kahjumiga, mis tooks kaasa kõigi Lääne-Euroopa riikide majandusarengu aeglustumise.
Turusegmenteerimise kaotamine
Enne eurotsooni kasutuselevõttu olid Euroopa riikide paljude kaupade väärtus erinev. Eriti oli see märgatav mõnede toiduainete, alkoholi ja tubakatoodete ning pangateenuste näitel. Eurotsooni kasutuselevõtuga hinnad küll mitte täielikult, kuid siiski üsna ühtlustunud, kuna riikide valuutad ei ole enam takistuseks kaupade vabale liikumisele riikide vahel. Lisaks pole paljudel ettevõtetel praegu turule sisenemist takistusi: ühtne eurotsoon on selle tõkke kaotanud.
Võitlus inflatsiooni vastu
Lähiminevikus oli Euroopas 11 keskpanka, mis võitlesid ühiselt inflatsiooni vastu, hoolimata asjaolust, et kõigil olid oma huvid. Nüüd on keskpank, mis tegeleb ühtse poliitikaga. Euro kasutuselevõtt mitte ainult ei lihtsustanud pangandussüsteemi ja muutis finantsolukorda usaldusväärsemaks, vaid vähendas ka Euroopa riikide vajadust valuutareservide järele.