2019. aasta veebruari alguses alustati ametlikult Makedoonia astumist NATO-sse. Brüsselis toimunud kohtumisel allkirjastasid kõik Põhja-Atlandi alliansi 29 liikmesriiki protokolli. Makedoonia NATO blokiga liitumise protsessi lõpuleviimiseks tuleb see dokument igas riigis eraldi ratifitseerida. Kõigi formaalsuste lahendamine võtab ekspertide sõnul aega umbes aasta.
Kreekasse sisenemise ja veto proovimine
Pärast Jugoslaavia kokkuvarisemist võtsid Balkani poolsaarel moodustunud uued riigid kursuse välispoliitikale, keskendudes NATO ja Euroopa Liiduga liitumisele. Esimeste hulgas 2004. aastal ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria sõjalis-poliitilise blokiga. Siis oli 2009. aastal Horvaatia ja Albaania pööre. Montenegro sisenemine toimus palju hiljem - 2017. aastal. Ent ka Makedoonia võimud ei istunud kõik need aastad jõude. Nende esimene katse saada NATO liikmeks toimus kümme aastat tagasi. Seejärel esitas Kreeka Makedoonia kutse Põhja-Atlandi alliansile.
Põhjus oli kahe riigi pikaajaline vaidlus nime "Makedoonia" ajaloolise päritolu üle. Kreeka nõudis aastaid naaberriigi ümbernimetamist, kuna tema territooriumil on sarnane piirkond. Kreeka võimude sõnul kartsid nad naaberriigi tungimist nende maadele, mistõttu nad blokeerisid Makedoonia sisenemise NATOsse ja EL-i.
Konfliktide lahendamine
Pikka aega ei leidnud probleem lahendust. Makedoonia kaebas Haagi rahvusvahelises kohtus Kreeka kohtusse ja kohus võttis isegi tema poole. Tõsi, siis peatas sõjaväeblokk ajutiselt uute liikmete vastuvõtmise protsessi. Vahepeal ühinesid ÜRO ja NATO juhtkond konflikti lahendamisel. Nad algatasid kahe riigi esindajate kohtumise. 2017. aasta lõpus algasid läbirääkimised, mida mõlemad pooled nimetasid edukateks ja positiivseteks.
Makedoonia peaminister Zoran Zaev suundus riigi nime muutmisele. Juunis 2018 kirjutasid kahe riigi välisministrid alla kokkuleppele. Ent Makedoonia president Gheorghe Ivanov oli selle menetluse vastu, nagu ta ütles oma pöördumises rahvale. Valitsus otsustas rahvusvahelise kokkuleppe heaks kiita rahvahääletuse teel. 2018. aasta septembri lõpus toimus hääletus, mille trotslikult boikoteerisid ümbernimetamise vastased. Valimisaktiivsus oli vaid 37% ja nõutav lävi 51%.
Makedoonia valimiskomisjonis kuulutati referendum kehtetuks, kuid see ei takistanud ametivõime põhiseaduse muudatuste vastuvõtmisest. Selliselt ebaseaduslikul viisil omandas riik uue nime - Põhja-Makedoonia. Muide, Kreekas ei olnud kõik otsusega rahul. Kogu riigis levisid massimeeleavaldused, kus inimesed avaldasid kartust, et selline segane ümbernimetamine jätab endiselt territoriaalsete väidete ohu.
