Rootsi teadlase, dünamiidi isa Alfred Nobeli asutatud mainekaim auhind teaduse, kunsti ja humanitaarvaldkonnas antakse igal aastal välja kuues kategoorias. Nende seas pälvib erilist tähelepanu Nobeli rahupreemia.
Nobeli auavalduse kohaselt peaks rahupreemia saama inimene, kes on andnud “kõige olulisema panuse” orjanduse kaotamisele, rahvaste ühendamise põhjusele, “rahumeelsete kongresside edendamisele” ja maailmaarmeede arvu vähendamisele.
Oslos asuv Nobeli komitee annab selle auhinna välja, valides laureaadi komisjoni enda - praeguste ja endiste, erinevate riikide valitsuste, Haagi rahvusvahelise arbitraažikohtu, Haagi rahvusvahelise arbitraažikohtu, rahvusvahelise õiguse instituudi, teiste rahuauhinna laureaatide, mainekate ülikoolide professorite - kandidaatide seast. Valimist viiakse läbi enam kui aasta ning autasu potentsiaalne võitja pole oma staatusest teadlik ning andmeid autasustamise kandidaatide kohta pole veel pool sajandit avaldatud.
Spetsiaalne nominatsioon
Nobeli rahupreemia on ainus auhind, mille kandidaadiks võib saada mitte ainult inimene, vaid ka avalik-õiguslik organisatsioon.
Praeguseks on ühele laureaadile antud maksimaalne autasude arv välja antud nominatsioonis "Rahupreemia" - Punase Risti rahvusvahelise komitee saavutusi on tähistatud kolm korda.
Kõige rohkem naissoost laureaate on esindatud just rahuvalve ja seadusliku tegevuse valdkonnas.
Viisteist korda ei antud rahupreemiat ühelegi kandidaadile, sest Nobeli komitee ei näinud nende seas tõeliselt väärilisi kandidaate.
