Üks suuremaid poliitilisi skandaale 2010. aastal oli kohtuprotsess Julian Assange'i vastu. Vastupidiselt ootustele esitati talle süüdistus siiski mitte salastatud teabe levitamises, vaid hoopis teisel põhjusel.
Julian Assange nimi sai Internetis laialt tuntuks 2006. aastal pärast WikiLeaksi veebisaidi avamist. Assange'i toetatava võrguprojekti eesmärk oli avaldada salastatud dokumente ja piiratud ajakirjanduses dokumente, näiteks diplomaatilistele asutustele mõeldud dokumente. Kõigil, kellel on juurdepääs sellisele teabele, on võimalus seda saidi kaudu jagada. Nii soovis WikiLeaksi looja tutvustada avalikkusele maailmapoliitika varjukülgi ja eriteenistuste tegevust.
Salastatud teabe levitamine Interneti kaudu tekitas elevust paljudes teenistustes ja osakondades. Selle tulemuseks oli katse kohtu kaudu sait sulgeda ja Assange kohtu alla anda. Selline algatus polnud siiski edukas.
2010. aasta augustis esitati Assange'ile endiselt süüdistus küsimuses, mis ei olnud seotud tuntud saidi tegevusega. Kaks Rootsi kodanikku süüdistasid teda vägistamises. Rootsi kohus lõpetas juhtumi kaks korda, kuid andis siiski Julian Assange'ile rahvusvahelise vahistamismääruse. Sel ajal oli Rootsi ametivõimude tagakiusamise eest põgenenud veebisaidi WikiLeaks asutaja juba kolinud Suurbritanniasse, kuna oli teada, et see andis välja väga harva kahtlusalused teiste riikide ametivõimudele.
Vägistamisväited langesid kokku järjekordse skandaaliga, mis hõlmas dokumentide avaldamist WikiLeaksi veebisaidil. See äratas kahtlust prokuratuuri poliitilise pühendumuse osas ja tõsiasjas, et kogu juhtumi oleks võinud ette valmistada saidi lõpetamiseks.
Suurbritannia politsei arreteeris Assange'i 2011. aastal, kuid vabastati hiljem kautsjoni vastu. Suurbritannia otsustas 2012. aasta suvel Assange Rootsi üle viia, kuid ta kavatseb ise taotleda poliitilist varjupaika ühest Lõuna-Ameerika riigist.
