Tark Jaroslav - Kiievi suurvürst. Oma valitsusajal saavutas Kiievi Venemaa kõrgeima võimu ja rahvusvahelise tunnustuse. Tarkade Jaroslavide perekonnaga tahtsid Euroopa ülimad kuninglikud kohtud saada sugulasteks.
Vürsti hüüdnime “Tark” seletatakse tema seadusandliku ja haridusalase tegevusega. Kõigil oli hea meel, et prints ise luges raamatuid, tol ajal oli see õppimise tõeline ime. Ta lõi kreeka ja vene raamatute raamatukogu, mis viidi Püha Sophia katedraali, et tagada üldine juurdepääsetavus. Jaroslav püüdis levitada kirjaoskust kõikjal ja seetõttu tehti vaimulikele ülesandeks lapsi harida. Novgorodi kooli avamine printsile kolmesajale poisile XI sajandil tekitas nii palju imetlust, kui esimese ülikooli avamine võis põhjustada. Vürst Jaroslav Tark andis slaavi maadele esimese käsitsikirja - "Vene tõde".
Vürst Jaroslav Tark mõistis, et riik suudab võimu saavutada stabiilsuse ja rahu kaudu, mitte erapooletute kodusõdade kaudu. Massidesse kogunenud aktiivne energia tuleb suunata vastastikku kasulikule kaubandusele, majanduslikule õitsengule, sõprusele naabritega, käsitöö, kunsti ja ehituse edendamisele.
Edukas on ka Jaroslavi välispoliitika. 1030. aastal tegi ta reisi Chudi hõimu juurde, ehitas sinna Jurjevi linna. Aastal 1036 Pechenegidele aset leidnud lüüasaamine oli nii laastav, et nad ei ilmunud enam kunagi Kiievi osariigi territooriumile. Pärast kolm aastat kestnud võitlust Bütsantsiga, milles vürstiriigid arreteeriti, sõlmiti Kiievi jaoks soodne rahu. Bütsants vabastas vangid, kinnitas varem kehtestatud privileege.
Vürsti innukas vagadus ei takistanud tal mõelda riigieelistele kirikuasjades. Kui Jaroslav tabas surma lähenemist, kutsus ta oma lapsed kokku ja andis neile usaldatavusnormatiivid, soovides vältida nendevahelisi tülisid. Ajakirjades teenis Jaroslav selle targa suverääni nime, kes viis Venemaa tagasi tsiviilkonfliktides kaotatud maadele, näidates üles tõelist armastust oma rahva vastu.
