Kristlikus traditsioonis on mitu sakramenti. Üks olulisemaid on püha ristimine. Sakramendi prototüüp oli samanimeline Vana Testamendi traditsioon.
Uue Testamendi pühakiri räägib Vana Testamendi ristimisest. Selle tegevuse viis läbi prohvet Johannes Ristija, keda nimetatakse ka baptistiks.
Püha Johannes oli Jeesuse Kristuse eelkäija. Prohvet valmistas inimesi otse Päästja vastuvõtmiseks, kuulutas meeleparandust ja usku tõelisse Jumalasse. Kristus ise nimetab Jaani suurimaks inimeseks Maal sündinud inimestest.
Ristija Johannes viis Jordani jões läbi Vana Testamendi ristimise. See tegevus sisaldas pattude tunnistamist ja tunnistust usust tõelisse Jumalasse. Kes soovis saada ristimist Vanaks Testamendiks, sisenes Jordani jõkke ja tunnistas oma patud. Sellepärast nimetatakse Vana Testamendi ristimist ka meeleparanduse ristimiseks. Prohvet Johannes ristis iga ustava juudi. Esimeste ristitud Vana Testamendi seas olid ka Johannese jüngrid.
Johannes ristis ise Kristuse. Samal ajal keeldus prohvet Kristust ristimast, paludes ristimist Päästjalt endalt. Johannes mõistis, et Kristus ei pea oma patte tunnistama (Kristus oli patuta) ja Jeesusel polnud vaja tunnistada usku tõelisse Jumalasse, see tähendab iseendasse. Ent Kristust ristitakse nii, et juudi rahvas võtab Päästja vastu viimase avaliku teenistuse ajal. Õigeusu kirik näeb Vanas Testamendis Kristuse ristimises kogu inimkonna pattude pesemist Jordani jões. Seetõttu on praegu käes kolmekuningapäev, mida tähistatakse pidulikult 19. jaanuaril uues stiilis.
Uus Testament ütleb meile, et paljud inimesed said esmakordselt Johannese ristimise. Alles siis ristisid nad pühad apostlid juba Püha Kolmainsuse nimel, saades kristliku kiriku liikmeks.
