Mis tahes riigi jaoks on selle üheks atribuudiks valitsemisvorm. Eristatakse eriti parlamentaarseid, presidendi- ja segavabariike. Nende klassifikatsiooni määrab kindlaks teatud volituste jaotus parlamendi ja presidendi vahel. Aga kuidas on Ukrainaga?
Teil on vaja
Ukraina põhiseadus.
Kasutusjuhend
1
Täna on Ukraina parlamentaarse-presidendivabariigi eeskuju. Selles toimub järgmine võimuharude eraldamine. Ukraina Ülemraada on kõrgeim seadusandlik organ. Ukraina ministrite kabinet täidab täitevvõimu ülesandeid. Ukrainas on olemas ka kohtuvõim, kuid see on iseseisev ega mõjuta oluliselt valitsuse vormi. Mis puutub Ukraina presidenti, siis teda peetakse riigi esimeseks isikuks ja ta tegutseb selle nimel nii sise- kui ka rahvusvahelisel areenil.
2
Parlamentaarses-presidendivabariigis võlgneb oma nime asjaolu, et suurem osa riigi valitsemise volitustest antakse mitte presidendile, vaid parlamendile. Ukrainas on Ülemraada, kes valitakse üldvalimistel viieks aastaks. Just tema nimetab koos seaduste vastuvõtmisega valitsusjuhi (peaministri) ja selle liikmed, aga ka muud kõrgeima riigiametniku. Nende hulka kuuluvad turvateenistuse, riigivarafondi, monopolidevastase komitee, riigipanga juhid. Lisaks on parlamendil õigus valida kohtunikke tähtajatult.
3
President võib parlamendi enneaegselt laiali saata. Selle põhjuseks on saadikute suutmatus moodustada enamuskoalitsiooni või uut valitsust. Parlament seisab silmitsi ka laialisaatmisega, kui täiskogu istungjärgud ei saa alata 30 päeva jooksul sama istungjärgu jooksul.
4
Ukraina ministrite kabinet on parlamendi ees aruandekohustuslik. Valitsusjuhi, kaitse- ja välisministrid nimetab Ülemraada Ukraina presidendi ettepanekul. Ülejäänud valitsuse liikmed valib parlament pärast peaministri ametisse nimetamist. Vajadusel võib Ukraina Ülemraada peaministri ametist vabastada. See eeldab kogu valitsuse tagasiastumist. Samuti aeguvad uue parlamendi töö algusega praeguse ministrite kabineti volitused.
5
Samuti valitakse Ukraina president rahvahääletusel viieks aastaks. Tal ei ole volitusi valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks. Samal ajal on tal õigus esitada Ülemraadale peaministri, kaitse- ja välisministrite, samuti turvateenistuse juhi kandidaadid. Samal ajal soovitab parlament peaministri kandidatuuri presidendile ajutiselt.