A.N. Ostrovsky kirjutas 1849. aastal neljas vaatuses näidendi "Meie inimesed - loeme!" Huvitav on see, et komöödia tööpealkirjad olid Pankrot ja Pankrotivõlgnik. Kirjandusteos kuulub realismi žanrisse ja teeb nalja omaaegsete Moskva kaupmeeste üle, kus kasumi teenimiseks ja vaimsete väärtuste absoluutseks vaesumiseks õitses petmine.
Enne näidendi “Meie inimesed - arvestagem!” Lühikese sisu kirjeldamisega tutvumist tuleks tutvuda näitlejatega, kes selles osalevad.
Podkhalyuzin Lazar Yelizarych - abiellub Lipočkaga ja saab hiljem abikaasaks, töötab Bolšovi kösterina. Kalkuleeriv ja isekas inimene, kes on eeliste tõttu valmis kasutama mis tahes pettust.
Lipochka (Olimpiada Samsonovna Bolshova) on Bolšova tütar, kellel õnnestus saada haridustee ja kes püüdleb kõigi võimalustega kõrge elu poole.
Bolšovi Simson Silych - Lipochka isa, kaupmees. Iseloomulik fraas, mis kirjeldab kangelast täpselt: "Kui nad löövad midagi pähe, siis ei saa te Ottedovi tühjalt."
Agrafena Kondratõjevna - Bolšovi naine ja Lipočka ema.
Ryspolozhensky Sysoy Psoych - advokaat.
Ustinya Naumovna on kosjasobitaja.
Näitlemine üks (12 esinemist)
Akna taga istudes tegeleb Lipochka tantsu aruteluga. On näha, et ta on uhke omandatud temaatiliste teadmiste pagasi üle, mis koosneb kahekümnest õppetunnist. Kuid temast pääsevad kahtlused, kas sellest ajast möödunud poolteist aastat võib teda tulevase abikaasa ees piinlikustada. Ta püüab hoolikalt meeldejäävaid liigutusi taastada.
Agrafene Kondratõjevnale ei meeldi tema tütre amet. Ja tüdruk hakkab pahaks panema oma vanemate "vastikuid mõisteid", mille pärast ta peab sageli punastama.
Lipochka jaoks ei leia nad valitud valitud ja ta on sellest tõsiselt ärritunud. Lõppude lõpuks on "kõik sõbrad juba pikka aega olnud abikaasadega ja ma olen nagu orv!" Ta kuulutab oma ema raevus isegi, et võib salaja abielluda iga käe alt ilmunud husariga.
Tüdruk tuleb ja Lipochka koos emaga küsivad temalt peigmehe kohta. Ustinya Naumovna irvitab, et sellises olukorras "ei saa te varsti aru", kuidas probleemi lahendada. Lõppude lõpuks nõuab Simson Silych rikas meest, tema ema - kaupmees ja "soovis" ja "ristis oma otsaesist vanal viisil" ja pruut ise unistab üllasest.
Olümpiaad Samsonovna ei soovi, et tema abikaasa oleks pärit kaupmehemajast, nagu tema isa. Tema argumendi taga on tõsiasi, et "kaupmeestel pole ambitsioone". Kohtumees teatab Lipochka emale konfidentsiaalselt, et tal on meeles „teemant” peigmees, üllas veri „aadlik”.
Perekonna omanik räägib advokaadiga oma asjadest. Tal on võlausaldajate ees palju võlgu ja Rispolozhensky veenab võõrandama kinnisvara "võõrastele", viidates kösterile, ning panema või müüma poode. Simson Silychile meeldib mehe kandidatuur, keda ta iseloomustab fraasiga "mõistega väike ja kapitalistlik". Sysoy Psoych täpsustab tehingu tingimused, mille kohaselt peate pärast maja hüpoteeki kirjutama "registri" hinnaga 25 kopikat rubla kohta. Ja siis võite pöörduda võlausaldajate poole.
Lazar Yelizarych tuleb uudisega kaasa. "Avalike teadaannete" kohaselt selgub, et paljud lugupeetud kaupmehed olid tegelikult pankrotis. Ta veenab Bolšovit abistama teda keerulisest olukorrast väljumiseks. Ta lubab Podkhalyuzinile "osa kasumist". Ametnik kinnitab omanikule, et ta võlgneb talle kogu oma elu, sest Simson Silych võttis ta vastu poisina.
Teine toiming (kümme nähtust)
Podkhalyuzinit häirivad sünged mõtted, et pärast omaniku pankrotti hakkab ta "vahekäigus tolmu kauplema". Järsku mõistab ta, et ilma Lipochka kaasavarata ei abiellu temaga keegi ning ta on haritud noor daam ja kadestusväärne pidu enda jaoks.
Sysoi Psoych teatab Lazar Yelizarychile, et Bolšov lubas advokaadile pesukaru ja tuhat rubla. Kantselei mõistab kohe, kuidas asju kasumlikult ümber pöörata. Ta lubab Rispolozhenskyle kaks tuhat plaanide muutmiseks.
Äsja küpsetatud peigmees veenab kosjasobitajat keelduma kandidaadist, kelle ta leidis Lipochka käest. Nad lahendavad Podkhaluzini teadmatu päritolu probleemi tõsiasjaga, et "olümpiamängud ise pole aadlikud". Laatsarus võtab kokku: "Noh, näete - kaupmehe jaoks peaks ta olema palju korralikum." Leping on pitseeritud kosjasobitajale lubadusega saada soodsad kasukad ja kaks tuhat rubla.
Lazar Jelizarych kinnitab isa Lipochkale, et on vaja "hea aja jaoks lisada Alimpiyad Samsonovna". Ta teatab uudistest, et "üllas peigmees" muutis Bolšovi olukorra tõttu meelt. Kasutatakse suure ja tulihingelise armastuse kindlust. Kaupmees otsustab asja sekretäri kasuks ja lubab, et Lipochka "selle jaoks, keda ma käsin, läheb selleks."
Kolmas toiming (kaheksa nähtust)
Lipokkaga vanemad ootavad kosjasobitaja lubanud “üllast” peigmeest. Kuid Ustinya Naumovna sõnul näitab ta otsustamatust. Bolšav teatab tütrele oma otsusest - peigmehe leiab ta ise.
Lazar Jelizarych tuleb bolševitele külla ja Simson Silych teatab perekonnale, et valis oma tütreks Podkhalyuzini. Lipochka teatab, et ei taha minna "sellise vastiku asja pärast". Ja isa väidab kindlalt, et tema otsuses pole kahtlust, kinnitades: "Ma käsin, ja te abiellute majahoidjaga." Podkhalyuzin üritab äsja leitud äia rahustada sõnadega, et ta austab teda ja on valmis vanadust erutama.
Olles Laatsarusega üksi, nimetab Lipochka oma kaaslast "harimatuks lolliks" ja keeldub tema naiseks saamast. Ta omakorda kinnitab pruudile, et kogu aadlik pöördus temast ära ja kogu Bolshoi perekonna vara on talle juba üle antud. Olümpiamängud on üllatunud Podkhaluzini fraasist: "Jumal tänatud, et meil on rohkem raha kui mõnel üllasel." Peigmees kinnitab oma armastatule, et tulevikus läheb ta ainult siidiga, ratsutab Oryoli hobuseid ja ta "kõnnib sabakattes ja lõikab moes."
Pärast mõningast arutelu palub olümpiaad Samsonovna Lazar Yelizarychit ta siit ära viia. Ta on nördinud, et “emmel on nädalas seitse reedet” ja “väike tädi on nii purjus, kui ta vaikib, aga nii purjus kui ta on, siis ta vaatab seda”, võtab kokku: “Mida kõike see noore neiuga taluda peab ?!”. Peigmees lubab kolida omaenda majja. Lipochka on õnnelik ja kuulutab: "Alustame kõike moes ja nemad - nagu tahavad."
Podhalyuzin teavitab kõiki kohalviibijaid Lipochka nõusolekust temaga abielluda. Perekonna isa annab talle maja ja kauplused kaasavarana, lisaks lubab ta, et "mida veel sularahas arvestada". Ainus, mida ta oma väimeeslt küsib, on "toita neid vana naisega ja võlausaldajatele maksta kümme senti rubla eest". Laatsarus lubab: "Meie inimesed - arvestage!"
Neljas tegu (viis nähtust)
Podkhaluzini uus maja. Möbleeritud elutuba, kus Olympics Samsonovna asub moes siidist pluus. Abikaasad arutavad uusi oste ja nende eelseisvat reisi Sokolniki. Naine räägib fraasi halvas prantsuse keeles, mis teeb ta mehe väga õnnelikuks.
Ustinya Naumovna tuleb Podkhaluzini külla. Olümpiaad Samsonovna hakkab näitama oma uusi rõivaid ja ta palub Lazar Yelizarychil lubatud tasu maksta. Podkhalyuzin ütleb: "Sellest ei piisa, et lubasin! Lubasin hüpata Ivan Suurest, kui abiellun Alimpiyad Samsonovnaga. Ja hüpata?" Kohtumees lubab "ülistada neid kogu Moskvas".
Järgmised Podkhaluzini külastajad on ämma-äia-isaga. Bolshov kurdab, et sattus võlgade auku ja sõdur saadab teda tänavate kaudu. Tütar sekkub vestlusesse märkusega: "Noh, väike asi, nad istuvad meist paremini."
Simson Silych tuletab meelde võlga võlausaldajatele "25 senti rubla kohta". Väimees viitab rahapuudusele ja räägib "10 kopikat rubla kohta". Abikaasat toetab olümpia. Bolšov kurdab, et ta saadetakse Siberisse. Agrafena Kondratõjevna pahandab Laatsarust, kuid olümpia katkestab ta fraasiga: "Päev ei möödu, et mitte kedagi haukuda." Bolšovid lahkuvad Podkhaluzinist pettunud tunnetes.
Järgmine Laatsaruse külastaja on advokaat. Podkhalyuzin annab talle lubatud 5 tuhande asemel igaüks 5 rubla. Tema loogika on andestamatu - "ei võlgne pettuste eest midagi". Rizpolezhensky lahkub sõnadega lubadus "panna halb nimi ja joosta Siberisse".
Viimane stseen. Podkhalyuzin pöördub saalis istuva publiku poole: "Sa ei usu teda, see on see, mida ta ütles, söör, ta valetab seda kõike. Seda ei juhtunudki. Ta pidi olema unistanud. Aga me avame kaupluse, halastus palume teil saata väike laps - me ei võta seda pirnis arvesse."
