EAEU CU loodi 1. juulil 2010 ja selle eesmärk on kaasajastada, tõsta osalevate riikide elanike konkurentsivõimet ja elatustaset. Praegu hõlmab Euraasia majandusliitu ainult viis riiki, sealhulgas Venemaa, kuid ühise vabakaubandustsooni vastu on huvi ilmutanud umbes 50 riiki.
Mis on tolliliit
Selline liit on kahe või enama riigi kokkulepe erinevate kaupade piiriülese liikumise eest makstavate maksete kaotamiseks, mis on üks väliskaubandusriigi poliitika vorme, mis tagab teenuste, kaupade ja tööjõu vaba liikumise, ühise kvaliteedikontrollisüsteemi ja sertifitseerimise. Tegelikult on see omamoodi riikidevaheline majandusintegratsioon, ühisturu loomine, mis võimaldab liidus osalevate riikide töökohtade, majanduse ja tootmise kasvu.
EAEU CU liikmesriigid
EAEU 2019. aasta keskseade hõlmab viit riiki: Armeenia, Valgevene, Kõrgõzstan, Kasahstan ja Venemaa. Esimene tolliliidu asutamise leping sõlmiti Venemaa ja Kasahstani vahel 1. juulil 2010. Seda kuupäeva peetakse EAEÜ ÜK aluspäevaks. Kuid isegi kümme aastat varem sõlmisid Venemaa ja Valgevene sarnase lepingu, mis tegelikult avas piirid kahe riigi vahel. Kuid organisatsiooni ametlik kinnitamine toimus alles 2010. aastal. Sama aasta 6. juulil sai Valgevenest ametlikult tolliliidu kolmas liige.
Uus tolliseadustik hõlmas transpordikontrolli kaotamist CU riikide vahelistel piiridel, liitlaste toodete aktiivse laiendamise võimaluste loomist rahvusvahelisele tasemele, kaupade vaba vahetust ja tööjõurändajate vaba liikumist.
Armeenia valitsus allkirjastas tolliliiduga ühinemise lepingu 2014. aasta oktoobris ja leping jõustus alles 2015. aastal, 2. jaanuaril, mis langes kokku Armeenia liitumisega EAEÜ-ga. Liiduga ühinemise otsuse kronoloogia on järgmine. Aastal 2012 rääkis toonane peaminister, nüüd Euraasia majanduskomisjoni juhatuse esimees Tigran Sargsyan RÜ-st üsna karmilt, selgitades, et pidas selle liitumist Armeeniaga üsna ebapraktiliseks, soovitades valitsusel otsida muid võimalusi riikidevahelise koostööks Venemaaga. Riigis oli CU-ga liitumiseks palju vastaseid, kuid nende seisukohti hinnati nõrkadeks ja veenvateks ning järgmisel aastal, 2013, teatas president Serzh Sargsyan kindlalt tolliliiduga ühinemise otsusest, allkirjastades novembris memorandumi, mis pani aluse Armeenia ühinemiseks CU-ga. EAEU.
Venemaa valitsuse kaugeleulatuvates plaanides pidi Armeenia hõivama nišši, mille Moldova oli varem hõivanud - veinitoodete ning puu- ja köögiviljade tarnimine. Lisaks sai Armeenia palju olulisi eeliseid, mis aitavad kaasa vabariigi majanduse tugevdamisele: pikaajaline gaasihindade külmutamine, naftatoodete, teemantide ja muude oluliste ressursside vastuvõtmine ilma liigsete marginaalideta.
Kõrgõzstani Vabariik on tolliliidu täisliige alates 8. maist 2015. Veelgi enam, riigi valitsus otsustas ühineda 2011. aastal ja liikmeks astumise avaldus esitati 2013. aastal. Plaaniti, et 2013. aasta lõpuks määrab töökomisjon kindlaks vajalikud meetmed Kõrgõzstani ühinemiseks CU-ga.
Muidugi oli Kõrgõzstani tolliliiduga liitumise peamiseks põhjuseks lai majanduslik kasu, võimalus palgata EAEÜ riikides kohalikud elanikud ja majandusliku sõltuvuse vähenemine HRV toodetest. Just TS-i teekaardis olnud töörändajate vaba liikumise küsimuse lahendus sai vabariigi peamiseks nõudeks EAEU TS-iga liitumiseks.
Tolliliiduga ühinemise kandidaatriigid
Süüria valitsus avaldas 2013. aasta alguses soovi tutvustada oma riik tolliliitu. Damaskuses peeti läbirääkimisi Valgevene Vabariigi suursaadiku Oleg Yermolovitši ja Süüria majandusministeeriumi juhi Muhammad Zafer Mhabbaki vahel. Minister avaldas lootust, et Valgevene toetab oma riigi sisenemist tolliliitu.
Tookord oli tegemist pigem sooviga tugevdada oma rahvusvahelist positsiooni, kuid kartdes Venemaa seotust rahvusvahelises konfliktis Süürias kasvava pinge alusel, ei arutanud CU liikmesriigid Süüria lähiajal liitumise võimalust. Lisaks muudavad tolliliidu põhimõtete järgimise praktiliselt võimatuks riigi majanduslikud tingimused ja kaugus teiste liitlaste piiridest.
Tuneesia avaldas 2015. aasta jaanuaris soovi saada EAEU CU-sse. Tuneesia suursaadik Ali Gutali ütles, et loodab ühinemisprotseduuri lähitulevikus läbi viia. Seda riiki huvitab peamiselt puu- ja köögiviljade ning juustude müügi tohutu suur turg. Tuneesias on pärast "Araabia kevadet" aset leidnud põllumajanduse kiire areng ning riigil on just õigel ajal kindel majanduspartner.
Tuneesia on üks maailma suurimaid oliiviõli tootjaid, mida ta on sunnitud tarnima Ameerika Ühendriikidesse ja Lõuna-Ameerikasse, mis on üsna ebasoodne. Venemaa ja muud RÜ riigid annavad võimaluse arendada uut turgu, samas kui Tuneesia lubab tootmist mitu korda suurendada.
Tuneesia on Venemaa turismi üks populaarsemaid sihtkohti ja ühtse tolliasutuse loomine võiks turismi majanduslikku kasu märkimisväärselt suurendada. Lõpuks toodab Tuneesia juustusid, mis pole mingil juhul halvemad kui Euroopa keelatud juustud, nii et see väike riik on üsna võimeline venelastele maitsvate toodete puuduse “kompenseerima”.
