Tänapäeva inimesel on raske Jumalat uskuda. Ta tahab kindlalt teada: kas kõikvõimas on olemas? Tekib palju küsimusi: "Mida Ta minult soovib? Mida ma saan ja pean enda heaks tegema? Mida Ta mulle annab ja kuidas see minu elu mõjutab?"
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/30/stoit-li-verit-v-boga.jpg)
Jumala ja inimese suhe
Jumala olemasoluga on võimatu leppida ja jätta elu samaks. Seda ei saa nimetada usuks. Me justkui lubame jumalal eksisteerida, kuid me isegi ei ürita muutuda. Inimene peab ise otsustama: kui Jumal on, siis ta nõuab midagi. Ta loeb mõtteid ja on kõikjal läheduses, teab minevikku ja näeb tulevikku. Kui teda pole, ilmub kohutav järeldus: "Ma teen seda, mida tahan ja minust ei tule midagi."
Pascal mõtiskles korraga usuteemal ja jõudis järeldustele:
1. Usklik püüab alandust leida oma naabrite ees, neid armastada, võtab endale töö- ja emotsioonidekoorma, usub hinge surematusesse jne, s.o. õigustab aktiivselt oma usku.
2. Kui inimene eksib ja Jumalat pole, ei kaota ta ikkagi midagi. Ta üritas elada õiget elu, pärast surma ei osanud ta oma lootusi õigustada, kuid suri, nagu kõik teisedki, jättes endast hea mälu. Kui Jumal on, siis on usklikul mitu kasu, olles kõigevägevama lähedal ja saades oma usu vilju.
3. Kui mitteusklikul on õigus, siis ta ei võitnud midagi. Ta elab, usub, et pole südametunnistust, järelelu, õiglase eest tasu ja patuse eest karistamist ning siis ta sureb. Ja kui ta osutub valeks, kaotab ta kõik. Jättes pärast surma teise reaalsusesse, leiab kahetsusväärne kinnitust, et ta eitas ja kaotab Jumala kuningriigi.
Treeningu ja vabatahtlike harjutuste abil on Jumala olemasolu olemasolust võimatu veenda. Vaja on graatsilist abi, sest ilma Jumalata on võimatu Jumalat tunda. On olemas vaimne seadus, mis ütleb, et Jumal peab leidma vähemalt ühe uskliku inimese, et meelitada paljud tema juurde.
Esimene selline inimene oli Vana Testamendi Aabraham. Siis oli Maal juba palju inimesi, kuid Jumal otsis meest, kes võiks talle täielikult alistuda. Ta ajas ta ümber Maa, laskmata tal "juurduda", koges lastetust, vestles temaga ja ükskord, nõudes enda poja tapmist ja usu proovile panemist, tootis ta temast terve rahva, kellele ta andis oma seaduse ja hakkas inimesega sügavamalt suhtlema.