Vladimir Putini ja Shinzo Abe kohtumine toimus 22. jaanuaril 2019. Päevakorras oli arutelu Kuriili saarte rahvuse üle. Poliitikud ei suutnud kompromissi leida, kuid pidasid läbirääkimiste jätkamiseks uue kohtumise.
Miks tekkis küsimus Kuriili saarte kohta
Kuriili saared said pärast Teise maailmasõja tulemusi NSVLi osaks. Venemaa suveräänsus nende territooriumide üle on väljaspool kahtlust. Kuid on ka teine vaatepunkt. Jaapanlased väidavad Kunashiri, Shikotani, Iturupi ja Habomai saart ning viitavad 1855. aasta kahepoolsele traktaadile. 1855. aastal, Krimmi sõja kõrgpunktis, sõlmiti Venemaa ja Jaapani vahel Simodski leping. Selle dokumendi kohaselt kuulusid Kunashir, Shikotan, Iturup ja Habomai Jaapanile ning Sahhalin jäi ühisomandisse. Mõnikümmend aastat hiljem hülgasid Jaapani võimud Sahhalini, saades vastutasuks kõik Kuriili saared.
Tokyo jaoks on Lõuna-Kuriili saarte omandiküsimus prestiiži küsimus. Jaapani ametivõimud usuvad, et pärast II maailmasõja lõppu ei täidetud kõiki maa võõrandamiseks vajalikke formaalsusi ning selle põhjal võib lepingut pidada vastuoluliseks.
Moodustamata, tundmatu piir riikide vahel ei aita kaasa kahepoolse koostöö arengule. Suhete tugevdamine võib mõnes sektoris anda majandusarengule tugeva tõuke.
Vladimir Putini ja Shinzo Abe kohtumine
Rääkida vajadusest alustada läbirääkimisi Kuriili saarte üle on kestnud juba pikka aega. 2018. aasta lõpus algatas Jaapani pool koosoleku ja 22. jaanuaril 2019 toimus see. Vestlusest võtsid osa Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Venemaa president Vladimir Putin.
Läbirääkimised Jaapaniga kestsid umbes 3 tundi. Pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil aga sensatsioone polnud. Putin ütles, et tema peamine ülesanne on tagada Vene-Jaapani suhete pikaajaline ja terviklik areng kvalitatiivsel tasemel. Ja mõned sammud sellel teel on juba astutud. Läbirääkimistel veenis Venemaa juht Jaapani peaministrit allkirjastama teatud rahulepingud ja sõlmima koostöölepingud. Alles pärast seda on võimalik rääkida Kuriili saartest. Shinzo Abe jaoks on Kuriili saarte üleviimise küsimus endiselt esmatähtis.
