Ajakirjandus nimetas Sergei Salnikovi üheks NSVLi tehnilisemaks jalgpalluriks. Teda eristas oskus luua ja realiseerida episoode, mis viisid sageli võiduni. Salnikovil oli võimalus mängida mitmes klubis. Pärast karjääri lõpetamist oli ta pikka aega treener. Siis kommenteeris ta televisioonis matše palju ja osavalt.
Sergei Sergeevitš Salnikovi spordibiograafiast
Tulevane Nõukogude jalgpallur sündis Krasnodaris 13. septembril 1925. aastal. Salnikov hakkas jalgpalli mängima Moskva Spartaki noortekoondises 1941. aastal. Klubi põhimeeskond kaasati 1942. aastal. 1943. aastal hakkas Sergei treenima koos Leningradi „Zeniidi“ mängijatega. Meeskond viis läbi väljaõppe ja sõpruskohtumisi, evakueerituna.
1944. aastal sai Salnikov koos Zenitiga NSVL karika omanikuks. Lahingus Spartakiga sai Sergei värava kaasautoriks, mis tõi meeskonnale võidu.
Pärast sõda
Samuti võitis Salnikov Leningradi meeskonna jaoks esimese sõjajärgse hooaja ja tunnistati meeskonna parimaks ründajaks - tal oli kaheksa väravat.
1946. aastal kolis Salnikov taas Spartaki ja mängis seal kuni 1949. aastani. Siis sai temast Moskva Dünamo mängija. Spartakistid pidasid seda reetmiseks. Teisesse meeskonda üleviimise tõeline põhjus selgus aga peagi: Sergei kasuisa arreteeriti. Salnikov arvas, et tema üleminek Dünamole võib kasuisa saatust kergendada. Vabastamisel naasis Sergei Spartaki ridadesse.
Sergei Sergejevitš Salnikov - olümpiavõitja 1956. aastal.
Sportlaskarjääri lõpetas Salnikov 1960. aastal, pärast mida läks ta üle treeneritööle. Ta juhtis klubi Shakhtar, seejärel oli leiboristide treener. 1967. aastal juhendas ta Spartaki. 1975. aastal töötas Salnikov NSV Liidu noortekoondisega. Hiljem töötas ta NSVL Riikliku Raadio ja Televisiooni telekommentaatorina ning ilmus trükisena koos analüütiliste ülevaadetega.
