Viimasel ajal on üha sagedamini kuulda juttu pensioniea tõstmisest. See meede on muutumas reaalsuseks ja majanduslikult vältimatuks, kuna pensionäride arv kasvab ja töötavate kodanike arv, vastupidi, väheneb. Vene Föderatsiooni rahandusministeerium peab pensioniea tõstmist väga heaks meetmeks, mis aitab ületada pensionifondi olemasolevat puudujääki.
Varem läbi viidud reform ei eemaldanud riigi pensionisüsteemi ebaõnnestumistest ja ekspertide arvates pole aeg kaugel, kui pensionifond lihtsalt ei suuda oma kohustusi täita.
Vene Föderatsiooni rahandusministeerium esitas pensionireformi väljatöötamisega tegelevatele asutustele oma arvutused, mille kohaselt saab pensionifondi puudujäägi 2029. aastaks likvideerida, andes hästi teenitud puhkusele minejate sujuvalt, mitmeetapiliselt. Nende arvutuste kohaselt tuleks kasvu esimest etappi oodata 2015. aastal. Plaanitakse, et lõplik pensioniiga saab olema 63 aastat ja see on sama nii meestele kui naistele.
Nagu tavaks, viitab rahandusministeerium oma arvutustes lääneriikide näidetele, kus pensioniiga on 65–67 aastat. Siiski ei võeta arvesse, et arenenud riikides on keskmine eluiga meestel üle 70 aasta ja naistel umbes 80 aastat, samas kui Venemaal on need näitajad vastavalt 64, 3 ja 76, 1 aastat.
Nende näitajate esimene vaatlus viitab sellele, et paljude meeste 63-aastaseks saamiseni jäämise võimalused on ebareaalsed. Võttes arvesse asjaolu, et rahandusministeeriumi ettepanekutes on märgitud pensioni saamist tagava minimaalse töökogemuse suurendamine 5-lt aastalt 15-le, peavad 14 aastat töötanud mehed pensioni saamiseks töötama sama 64 aastani, mis on keskmise suremuse näitaja.
Rahandusministeeriumi esindajad aga väidavad, et seda näitajat mõjutab väga tugevalt noorte iseloomulik kõrge suremus. Naise sõnul tõuseb rahandusministri sõnul vene meeste keskmine eluiga keskmisele eurooplasele.
Loodetavasti ei võeta tingimusteta vastu rahandusministeeriumi ettepanekute paketti PFR-i puudujäägi ületamiseks, sealhulgas pensioniea tõstmiseks. Vastu on ka tervishoiuministeerium ja majandusarengu ministeerium, kes usuvad, et probleem pole üldse demograafias, vaid madalates kindlustusmaksete määrades ja ennetähtaegse pensioni võimaldamiseks vajalike vahendite puuduses. 2012. aasta juulis loodetakse, et pensionireformi väljatöötamisega tegelevad asutused esitavad ministrite kabinetile oma otsuste esialgsed tulemused. Kavas on reformiprojekti valmimine 2012. aasta oktoobriks ja selle rakendamine algab 2014. aasta jaanuaris.
Valitsusel ei ole võimalust vältida pensioniea tõstmist, kui riik on vaid tooraine tarnija ja pole käivitatud konkurentsivõimelist tootmist, mis vähendaks majanduse sõltuvust nafta ja gaasi dollarisüstist.
