Protestid Hispaanias algasid 2012. aasta märtsis, kuid juulis said nad massilise ja üldlevinud olemuse. 19. – 20. Juulil toimunud marssidest võttis osa rohkem kui poolteist miljonit inimest 80 riigi suuremas linnas. Umbes 600 000 elanikku ja külastajat viisid Madridi tänavatele. Pealinna keskus on halvatud, parlament ja valitsusasutused võetakse vahi alla.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/19/pochemu-v-ispanii-prohodyat-akcii-protesta.jpg)
Hispaania kriis algas juba ammu enne streikide algust ja sundis valitsust võtma üsna rangeid meetmeid. Märtsis võeti vastu uus tööseadus, mis lihtsustas töötajate vallandamise protsessi, mis põhjustas laialdasi rahutusi ja kokkupõrkeid valitsusega.
2012. aasta mai lõpus toimus järjekordne streik, seekord streikisid õpetajad, õpilased ja nende vanemad. Valitsuse kavas oli hariduskulude vähendamine 3 miljardi euro võrra.
2012. aasta juunis pidi riigi valitsus pöörduma Euroopa Liidu poole, et taotleda 100 miljardi euro suurust rahalist abi. Põhjuseks oli mitme panga probleem. Need pangad otsustati riigistada, juuliks natsionaliseeriti need: Catalunya Caixa, Banco de Valencia, NovaGalicia ja Bankia ning ainult Bankia taotles finantsabi summas 19 miljardit eurot.
Euroopa Liidu abi andmise eeltingimus oli range eelarve kokkuhoiu meetmed - töötushüvitiste vähendamine, palkade vähendamine, maksude suurendamine. Hispaania valitsus on otsustanud tõsta käibemaksu 3% (18% -lt 21% -ni), kuna pere keskmised kulud suurenevad keskmiselt 450 euro võrra. Omavalitsusasutuste arvu vähendati 30% ja riigiettevõtete arvu. Töötushüvitisi vähendatakse 10%, hoolimata asjaolust, et Hispaanias on kõrgeim töötuse määr EL-i riikide seas - peaaegu 25% (noorte seas ulatub töötuse määr 50% -ni). Lisaks vähendati riigiteenistujate palku 7% ning tühistati lisapuhkuse päevad ja lisatasude maksmine.
Sellised karmid meetmed ei suutnud rahva seas pahameelt tekitada. Sajad tuhanded inimesed läksid tänavatele, et protestidest osa võtta. Riigi suurimad ametiühingud ja töötajate üldliit, politsei, ametnike, sõjaväelased, kohtunikud, tuletõrjujad, üliõpilased - kõik unustasid oma varasema erimeelsuse ja olid ühendatud loosungi all: "Võimud hävitavad riiki, me peame need peatama."