Üllataval kombel ei ole sealiha söömise keeld põlisrahvaste moslemite traditsioon. Selliste dieediga seotud erandite mainimine on esitatud õigeusu piibli pühakirjas.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/02/pochemu-musulmanam-nelzya-est-svininu.jpg)
Kasutusjuhend
1
Juba usu ehk imani mõiste, mis tõlgitakse araabia keelest kui "turvalisus", eeldab, et tuleb täita jumalikke ettekirjutusi, mis on seotud inimese enda, oma tervise ja lähedaste tervise eest hoolitsemisega.
2
Vastavalt moslemite, roojase ja küllastumatu looma usulistele tõekspidamistele on siga inimsilmale nähtamatute kahjulike bakterite ja mikroorganismide kuumsäng. Võimalik, et selliste uskumuste olemasolu aluseks oli sellise haiguse nagu trihhinoos levik, mida seostatakse inimkehas parasiteeriva ussiga - helmintiga, mis tuuakse verega soolestikust kõikidesse elunditesse, lihaskoesse ja isegi südamesse.
3
Tuleb märkida, et isegi välja töötatud kaasaegne meditsiin ei suuda alati selle ohtliku kahjuri õigeaegseks võitluseks ära tunda ja veenvaid vahendeid pakkuda, seega on ainus viis end tänapäeval kaitsta ka hoolika toidutöötlemise ja ennetavate meetmete abil.
4
Teiste sealihaga klassikaliselt kaasnevate haiguste hulgas võib välja tuua selliste parasiitide nagu paelussi, ümarusside jt mõjud, mis ei võimalda mitte ainult pikaajalist seedehäireid, vaid ka aneemia, bronhiidi ja kollatõve näol tõsisemaid tagajärgi.
5
Peamiselt sealiha eelistavate organismide edastatud bakteriaalsed haigused hõlmavad tuberkuloosi, entsefaliiti, rõugeid ja isegi sellist haruldast haigust nagu koolera, mis on sageli surmaga lõppev. Lisaks on sealiha halvasti seeditav ja eritub inimkehast, raskendades seeläbi ainevahetusprotsesse.
6
Seega näeme, et sealiha söömise keeldu ei saa vaevalt nimetada moslemimaailma eesõiguseks, see on pigem vaoshoitud, pigem universaalne inimreegel, mille järgi tervislikust eluviisist hooliv kaasaegne inimene peaks kinni pidama sõltumata sellest, kas ta kuulub mingisse konfessiooni või on vankumatu ateist.