Leo Tolstoi on maailmakuulus kirjanik. Mitmest tema loomingust on saanud tõelised kirjanduse meistriteosed. Veelgi enam, väljapaistval autoril oli mõned oma usulised vaated, mis äratasid Vene õigeusu kirikus olulist kriitikat.
Leo Tolstoi võttis vastu püha ristimise sakramendi ja kuulus õigeusu kirikusse. Kuid aja möödudes esitab kirjanik mõnes teoses mõtteid, mis on vastuolus kristliku õigeusu traditsioonidega. Nii näitas Tolstoi teoses Ülestõusmine selgelt oma soovimatust aktsepteerida kristluse põhilisi õpetlikke tõdesid.
Leo Nikolajevitš lükkas tagasi õigeusu peamise õpetuse Jumala kolmainsusest. Tolstoi ei tunnistanud usku Pühasse Kolmainsusse. Lisaks pidas ta võimatuks Neitsi Maarja tahumatut kontseptsiooni, mille tulemusel sündis Õnnistatud Neitsi Maarja halvustav pilt. Autor ei aktsepteerinud ka dogmat Kristuse jumaliku olemuse kohta ning Kristuse ülestõusmise sündmus kirjaniku silmis oli levinud müüt.
Lev Nikolajevitš mitte ainult ei hoidnud neid seisukohti, vaid teatas oma õpetustest ka rahvale. Seetõttu ilmnes 19. sajandi lõpus kristluses eriline ketserlik suundumus - “tolstoism”.
Tolstoi julges kirjutada oma ülevaate Uue Testamendi pühast ajaloost. Selle tulemusel kirjutas autor oma evangeeliumi. Lisaks lõi Tolstoi umbes 800-leheküljelise tõsise töö Uue Testamendi uurimisel, milles ta rääkis teravalt välja ristiusu põhitõdedele, kasutas vahel vandesõnu ja kompromiteeris igati tänapäevaseid vaimulikke.
Krahv Leo Tolstoi selline tegevus lihtsalt ei saanud aidata, vaid köitis kiriku tähelepanu. Kirjaniku antikristlike kirjutiste tulemus oli autori ekskommunikatsioon 1901. aastal. Tolstoi pakuti võimalust meelt parandada, kuid kirjanik ei loobunud oma usulistest vaadetest. Seetõttu peetakse Leo Tolstoi kuni tänaseni õigeusklikust kirikust välja.
