2012. aastal tõstatati küsimus Moskva Kremli väljajätmise kohta maailmapärandi nimistusse. UNESCO esindajate sõnul on selle põhjuseks Venemaa võimude soovimatus esitada üksikasjalikku aruannet arhitektuurimälestise seisukorra kohta.
Maailmapärandi komitee esindajad ütlesid 2012. aastal, et nad on juba viis aastat palunud saata neile Punase väljaku ja Kremli ohutuse aruanne, kuid pole seda ikkagi saanud. Esitati üks dokument, kuid see ei sisaldanud vajalikku teavet ja seetõttu ei võetud seda vastu. Nüüd hoiatab UNESCO, et kui lähikuudel ei saadeta aruannet üksikasjaliku ülevaatega Kremli seisukorrast, selle hooldamise ja rekonstrueerimise plaanidest jms, kustutatakse see arhitektuurimälestis jäädavalt maailmapärandi nimistust.
UNESCO esindajate rahulolematuse üks põhjus oli töö Kremlis, mille kohta võimud ei pidanud vajalikuks komiteele teatada. Eelkõige räägime remondist 14. hoones, samuti pöördelaudade lisamisest sissepääsu juures, paviljonide ehitamisest ja lisahoone ehitamisest Kremli ja Punase väljaku territooriumile. Sellistest arhitektuurimälestistega otseselt seotud muudatustest tuli ette teatada. Võib-olla jäi see tegemata seetõttu, et pole olemas ühte nõukogu, mis tegeleks kõigi Kremli kui arhitektuurimälestisega seotud küsimustega. Seetõttu pole isegi Vene asjatundjatel, rääkimata välismaalastest, vajalikku teavet ei Kremli olukorra, selle sisu plaanide ega selles tehtavate tööde kohta.
Vene Föderatsiooni kultuuriministeeriumi töötajad on Kremli saatuse pärast tõsiselt mures ja üritavad teha kõik selleks, et välistada selle väljajätmine maailmapärandi nimistust. Fakt on see, et UNESCO esindajad on korduvalt kohaldanud sarnaseid sanktsioone ka teiste ajaloomälestiste suhtes. Nii arvati Dresden 2009. aastal nimekirjast välja ja tema tagasituleku lootused on illusoorsed. Samuti käsitletakse maailmapärandi nimistu staatuse äravõtmise Baikali järvest, Sevillast, Jaroslavlist, Püha Sofia katedraalist, Smolnõi jt.
