Kriminaalõiguses mõistetakse avaliku ohu all kuriteo ühte peamist tunnust - kahju. Selle põhjuseks võivad olla nii kodanike põhiseaduslikud õigused (sealhulgas kõige olulisem õigus elule), kui ka riigi turvalisus, majanduslikud huvid, avalik kord, ökoloogia, moraal.
Kasutusjuhend
1
Mõni advokaat usub, et avalik oht on vähem ohtlike süütegude loomulik märk kui kahju, mille eest karistatakse mitte kriminaalses, vaid halduskorras.
2
Milline on kuritegevuse avaliku ohu eripära? Eri tüüpi kuriteod erinevad üksteisest raskusastme ja vastavalt ka avaliku ohu korral. Isegi kohtupraktikas kogenematule inimesele on selge, et röövimine on ohtlikum kuritegu kui näiteks vargus või huligaansus. Mõrv, mis on toime pandud ilma kergendavate asjaoludeta, on palju ohtlikum kuritegu kui sama röövimine. Seetõttu peab erineva sotsiaalse ohuga kuritegude eest vastutuse raskusaste olema ka erinev. See on otseselt öeldud Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 60 kolmandas osas: "Karistuse määramisel võetakse arvesse kuriteo laadi ja avaliku ohu astet."
3
Avaliku ohu aste on üks peamisi tegureid, mis võimaldab eristada kuritegusid lihtsateks, raskendavateks ja kergendavateks asjaoludeks. Ja selleks, et hinnata ohtlikkuse astet ja vastavalt sellele liigitada kuritegu ühte eelnimetatud kategooriatesse, on vaja arvestada paljude teguritega: kuriteo objekt, tekitatud kahju suurus, süüdlase motivatsioon, tema süü aste (kui kuriteo pani toime isikute grupp) jne. Avaliku ohu määra saab täpseks hinnata alles pärast kõigi nende tegurite põhjalikku uurimist ning kergendavate või raskendavate asjaolude arvessevõtmist.
4
Millistel juhtudel ei kaasne kuriteo avalik oht kriminaalvastutusega? Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 77 näeb ette, et kuriteo sooritanud isiku võib vabastada kriminaalvastutusest, kui kas see isik või tema toimepandud tegu on lakanud olemast sotsiaalselt ohtlik. Sarnased reeglid kehtivad ka paljude teiste riikide kriminaalõiguses. See juhtub siis, kui kriminaalõigus on elu tegelikust olukorrast maha jäänud ning teod, mida hiljuti peeti sotsiaalselt ohtlikuks, kuuluvad nüüd kindlalt suurema osa ühiskonna ellu. Näiteks kehtisid NSVLi eksistentsi viimastel aastatel endiselt normid, mis karistasid välisvaluuta spekuleerimise või ostmise ja müümise eest. Tegelikkuses vaatasid nad sellele läbi sõrmede ning harvadel juhtudel, kui juhtum siiski kohtusse jõudis, vabastati süüdistatavad.
