Piibel on maailmas kõige laialdasemalt levinud raamat, mis on tõlgitud 2500 maailma keelde. Ja mis keeles see kirjutati? Kuidas said inimesed võimaluse seda oma keeles lugeda?
Kasutusjuhend
1
Piiblit peetakse kõigi aegade suurimaks raamatuks selle antiigi, tähtsuse kirjandusliku meistriteosena ja ületamatu tähtsusega kogu inimkonna jaoks. Praeguseks on Piibel tõlgitud enam kui 2500 keelde ja selle väljaannete arv on ületanud 5 miljardit eksemplari, tehes sellest tänapäevase ühiskonna populaarseima raamatu. Pühakirja praegused väljaanded on siiski hilisemad tõlked algkeeltest, milles see loodi.
2
Piiblit hakati kirjutama 3500 aastat tagasi. Selle põhiosa (Vana Testament) oli kirjutatud heebrea keeles. Erandiks on vaid mõned selle eraldi osast, mis on loodud aramea murdes. Selle asjaolu põhjustas iidsete juutide pikk viibimine Babüloonia vangistuses (6. sajand eKr), kus kohalik keel mõjutas nende kultuuri.
3
Makedoonia Aleksandri vallutused said Kreeka kultuuri tungimise Lähis-Idasse. Hellenismi võimsa mõju all unustasid sajad tuhanded väljaspool Iisraeli kodumaad sündinud juudid emakeele järk-järgult omaks kreeka (koyne). Et takistada kaasmaalastel algsest usust eemaldumist, seadsid juudi õpetajad eesmärgiks tõlkida Vana Testament kreeka keelde. Niisiis, 2. sajandiks eKr ilmus Vana Testamendi esimene kreekakeelne tõlge, mida tuntakse Septuaginti nime all. Hiljem kasutasid seda tõlget aktiivselt kristlikud jutlustajad, kes kandsid sõna Kristuse kohta Rooma impeeriumi kõigisse nurkadesse.
4
1. sajandil tekkinud kristlus sai piibli teise osa - Uue Testamendi - ilmumise aluseks. Arvestades peamise rahvusvahelise keele - kreeka - olemasolu, olid kõik tema raamatud kirjutatud ka selles keeles koyne. Ajaloolastel on siiski põhjust arvata, et Uue Testamendi esimene raamat, Matteuse evangeelium, oli algselt kirjutatud heebrea keeles. Vana ja Uue Testamendi kreekakeelsete tõlgete olemasolu andis ainulaadse võimaluse tohutul hulgal Rooma impeeriumi eri osades elavatele inimestele saada võimalus lugeda kogu Piiblit.
5
Seejärel ilmutasid looduslikud kultuuriajaloolised seadused veel ühe vajaduse Piibli tõlkimiseks teistesse keeltesse. Kreeka keel vananes järk-järgult, andes teed ladina keelele. Hakkas ilmuma uusi tõlkeid, millest kõige kuulsamaks sai Vulgate'i tõlge (ladina keeles - "avalikult kättesaadav"). Selle autor oli teoloog Jerome, kes tutvustas oma tööd maailmale umbes 405 A.D. Vulgaadi 1592. aasta muudetud versioon sai roomakatoliku kiriku ametlikuks tõlkeks.
6
Ühiskonna areng ja uute riikide tekkimine viisid üha uute piiblitõlgete järkjärgulise ilmumiseni teistesse keeltesse. Navigeerimise ajastu, mis võimaldas avastada varem tundmatuid riike, võimaldas arendada misjoniliikumist. See omakorda nõudis uusi jõupingutusi Pühakirja tõlkimiseks keeltesse, mida räägivad kaugete territooriumide elanikud. Erilise tõuke selles suunas andis tüpograafia arendamine. Esimene trükitud piibel, Gutenbergi piibel, avaldati 1456. aastal. Sellest ajast alates hakkasid pühakirjade koopiad, tõlgituna maailma rahvaste eri keeltesse, üha suurema progresseerumisega. Praegu on Piibel täielikult või osaliselt loetav 90% maailma elanikkonnast.
