Ljudmila Gurchenko pole ainult näitleja ja laulja, vaid ka Nõukogude lava sümbol, miljonite iidol ja tõeline stiiliikoon.
Ljudmila Gurchenko elulugu
Ljudmila Gurchenko sündis 1935. aastal Harkovi linnas. Enne sõda töötasid tema vanemad piirkondlikus filharmoonias. Mu isa töötas akordionimängijana ja ema töötas lauljana. Nad esinesid sageli koos. Pole üllatav, et väike Luda kasvas üles väga musikaalseks tüdrukuks. Tal oli võimalus osaleda kontsertidel, kus esinesid tema vanemad, ja veetis palju aega kulisside taga. Kui sõda tuli, läks Luda isa sõtta ja nad jäid Harkovi.
Pärast sõda suutis Luda, kuigi hilinenud, kooli minna. Aasta hiljem hakkas ta käima Beethoveni muusikakoolis. Isegi siis esines väike Luda sõjaväeosades ja enne veterane. Ümberringi elanud inimesed nägid Lyudas tulevast poplauljat, kuid pärast keskhariduse tunnistuse saamist läks ta Moskvat vallutama. Gurchenko esitas dokumendid VGIK-ile ja ta võeti vastu.
Pärast parimate ülikooliõpetajatega õppimist oli Ljudmila Gurchenko valmis proovima ennast suures rollis. Tema esimesed tööd kinos olid filmid "Tõe tee" ja "Süda lööb jälle." Ja film "Karnevaliöö" sai tõeliseks kino meistriteoseks pärast filmimist, milles Gurchenko sai üleöö Nõukogude televaatajate populaarseimaks näitlejannaks. Tema laul "Viis minutit" on endiselt uue aasta tähistamise sümbol. Mitte vähem edukas oli muusikaline film Gurchenko filmiga “Tüdruk kitarriga”. Selle filmi jaoks kirjutatud laulud vabastati eraldi plaadil. Ljudmila Gurchenko oli selleks ajaks juba superstaari tegeliku staatuse omandanud.
Mingil hetkel Ljudmila Gurchenko elus algas tõeline tagakiusamine. Ajakirjanikud süüdistasid teda "kapitalistlikus lähenemises kunstile". Näitlejanna jätkas näitlemist filmides. Ja varsti, tänu tema andele ja visadusele, hakati välja andma ka filmijärgset filmi, mis sai Nõukogude kino tõelisteks pärliteks: “Balzaminovi abielu”, “Jaam kahele”, “Armastus ja tuvid” ja teised. Filmis filmimise kõrval tegeles Ljudmila Gurchenko pidevalt teatriga. Lisaks toimusid kontserdid, lindistused ja plaatide väljaandmine. Ta töötas väga edukalt ka kirjaniku, helilooja ja lavastajana.
Ljudmilla Gurchenkole omistati RSFSRi ja NSVLi austatud kunstniku aunimetus, teenetemärgid Isamaale, Nikale, Kuldsele grammofonile jt.
Kuni surmani jätkas ta tööd ja andis oma hindamatu panuse kultuuri arengusse. Ljudmila Gurchenko elu lõppes järsult. Tema surma põhjuseks oli kopsuarteri trombemboolia.
