Nõukogude Liidu ajalukku sisenes ainult üks naine, kelle kohta võib öelda, et ta juhtis riigi valitsuse tööd. NSVL Ministrite Nõukogu aseesimehe ametikohtadel aastatel 1988–1990 oli Aleksander Biryukov, kuid ta ei saanud esimeheks. Olukord muutus alles pärast liidu lagunemist. Ja Läti uus Läti peaminister (peaminister) Laimdota Straujuma on endise NSV Liidu viies esindaja, kes juhtis tema nüüd Moskva riigist sõltumatut valitsust.
13. Premier
22. jaanuaril 2014 Läti peaministriks valitud Laimdot Straujuma sai Läti valitsuse 13. juhiks pärast riigi eraldumist NSV Liidust. Asendatud Straujuma, kes läks vabatahtlikult pensionile pärast Riia kaubanduskeskuse kokkuvarisemist ja selles 54 inimese surma, Valdis Dombrovskis. Muide, Dombrovskise juhtimisel kuulus ta ka valitsusse, kus ta juhtis põllumajandusministeeriumi. Tema eelkäijate hulgas oli peaminister riigi praegune president Andris Berzins.
Muuseas, kõik Läti valitsuse endised juhid, sealhulgas need, kes elasid ja töötasid enne II maailmasõda Riias, olid eranditult mehed. Las üks neist kannab nime Anna. Kuid presidentide seas oli koht naisele: aastatel 1999–2007 juhtis Balti riiki Vaira Vike-Freiberga, kes naasis emigratsiooniaastatelt USA-sse. Just Vick-Freibergi juhtimisel algas Läti uue peaministri poliitiline karjäär. 1999. aasta novembris asus tuntud põllumajandusele spetsialiseerunud majandusteadlane Straujuma tööle põllumajandusministeeriumis riigisekretärina. Just aasta hiljem sai Laimdotast riigisekretär ja 2011. aastal juhtis ta ise ministeeriumi.
Tunnustuse rist
63-aastane Strauyuma on vaatamata oma kõrgele riigipositsioonile täiesti mitteavalik inimene. Maksimaalne, mis on teada valitsuse esimese leedi isiklikust elust, sellest perekonnaseisust - "lahutatud" ja kahe täiskasvanud poja kohalolekust, pole poliitika või põllumajandusega mingil moel seotud. Riigis kutsutakse teda mõnikord naljaga pooleks tagasihoidlikuks vanaemaks ja teda austatakse väga. Viimast tõestab näiteks asjaolu, et 2014. aasta juunis läbi viidud sotsioloogilise uuringu tulemuste kohaselt hindas 55, 5% lätlastest peaministri tegevust positiivselt. Ja negatiivselt - ainult 30, 1%.
Samuti on muljetavaldav suure hulga erialaste autasude ja tiitlite olemasolu majandusteaduste doktoril (väitekirja teema kannab nime "Tootmisressursside kasutamise hinnang Läti ettevõtetes"). Töötades 90ndatel Läti Põllumajanduse Nõustamise ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse direktorina, valiti Straujuma Briti Põllumajanduse Instituudi auliikmeks. Ja juba 21. sajandil sain Läti välisministeeriumi tänukirja, põllumajandusministeeriumi medali "Algatuse eest" ja riikliku tunnustusristi.
