Täna Venemaa vastu peetava hübriidsõja kontekstis võib ajakirjandust samastada ühe sõjaväega. Ajakirjanikud on esirinnas võitlejad. Ivan Konovalov on üks neist.
Kaugel algus
Ivan Pavlovitš Konovalov sündis 25. detsembril 1967 töölisklassi perre. Vanemad elasid Kemerovo piirkonna territooriumil asuvas väikelinnas. Mu isa töötas söetööstuse ettevõttes. Ema õpetas koolis võõrkeelt. Laps kasvas ja arenes tervislikus keskkonnas. Teda kasvatati tulevase sõdalase ja kaitsjana. Ivan tegi hommikusi harjutusi, tegeles usinalt kehalise kasvatuse ja karastamisega.
Koolis õppis Konovalov hästi. Tema lemmikaineteks olid kirjandus, ajalugu ja sõjaväed. Ivan luges palju. Kui pere kolis Novokuznetskisse, hakkas ta tegema koostööd kohaliku ajalehega. Ta kirjutas ümbritseva tegelikkuse kohta väikeseid märkmeid. Proovisin luulet kirjutada. Pärast kümnendat klassi viidi ta korrespondendiks ehitusobjekti suure tiraažiga ajalehes, kus kooli lõpetanud töötas mitu kuud enne armeesse värbamist.
Kutsealane tegevus
Olles teeninud oma relvajõududes õigel ajal, naasis Konovalov tsiviilellu ja jätkas ajakirjanikukarjääri kuulsa Novokuznetski metallurgiavabriku ajalehes Metallurg. Selleks ajaks on iseõppinud ajakirjanik küpsenud, et saada täieõiguslikku eriharidust. 1989. aastal läks Ivan Moskvasse ja astus Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonda. Üliõpilasena asus ta tööd otsima Vene televisiooni esimesse kanalisse. Redigeeris ja viis läbi uudistetoimetust saates "Hommik".
Pärast diplomi saamist valis juba kogenud ajakirjanik sõjakorrespondendi rolli. Ta reisis koos meeskonnaga regulaarselt nn kuumadesse kohtadesse. Selle ülesande raames õppis Konovalov, kuidas inimesed elavad Aafrikas, Lähis-Idas ja Põhja-Kaukaasias. Ta pidi aru andma otse Iraagist, Tadžikistanist, Serbiast ja teistest riikidest. Selle aja jooksul kogunes Ivan analüüsimiseks ja üldistamiseks tohutul hulgal teavet.
