Ühiskond on keeruline sotsiaalsüsteem, mis hõlmab paljusid omavahel seotud sotsiaalseid kogukondi, etnilisi rühmi, institutsioone, staatusi ja rolle. Selle struktuuri määramiseks on mitu lähenemisviisi.
Kasutusjuhend
1
Ühiskond on keeruline struktuur, mis on pidevas liikumises. See koosneb inimrühmadest, kes on ühendatud vastavalt territoriaalsele põhimõttele, töö- (õppimis-) või kutsealal. Ühes ühiskonnas on esindatud paljud sotsiaalsed positsioonid ja staatused, aga ka ühiskondlikud funktsioonid. Lisaks hõlmab ühiskond väga erinevaid norme ja väärtusi. Nende elementide vahel tekkivad ühendused määravad sotsiaalse struktuuri.
2
Orgaanilist teooriat peab ühiskond elusorganismiks ja usub, et see hõlmab ka mitmesuguseid organeid ja süsteeme (seedetrakti, vereringet jne). A. Comte eristab avaliku organismi organiteks regulatiivset (juhtimine), tootmist (põllumajandus, tööstus), turustamist (teed, kaubandussüsteem). Ühiskondliku organismi võtmeinstitutsiooniks peetakse juhtimist, sealhulgas riiki, kirikut ja õigussüsteemi.
3
Marksismi pooldajate sõnul eristatakse sotsiaalsüsteemis põhi- ja pealisehituskomponente. Otsustavat elementi peeti majanduslikuks (põhiliseks). Pealisehituse kujunemist riigi, seaduse, kiriku isikus peeti teisejärguliseks. Marksistide arusaam ühiskondlikust struktuurist jagas materiaalset-tootmissfääri (majandus), sotsiaalset (inimesed, majandusklassid ja rahvad), poliitilist (riik, parteid ja ametiühingud) ning vaimset sfääri (psühholoogiline, väärtus, sotsiaalne komponent).
4
Ühiskonna kõige populaarsema arusaama, mida tänapäevased sotsioloogid kasutavad, pakkus välja T. Parsons. Ta tegi ettepaneku käsitleda ühiskonda teatud tüüpi sotsiaalsüsteemina. Viimane on omakorda osa tegevussüsteemist. Süsteemse lähenemise pooldajate sõnul koosneb ühiskond neljast alamsüsteemist, millest igaüks täidab oma funktsioone. Sotsiaalsüsteem toimib inimeste ja sotsiaalsete rühmade ühiskonda integreerimise viisina, see koosneb käitumisnormidest. Just tema on ühiskonna tuum. Kultuuri alamsüsteem vastutab kultuurilise identiteedi säilitamise ja tüüpilise käitumise taastootmise eest ning sisaldab väärtuste kombinatsiooni. Poliitilise süsteemi eesmärk on saavutada ühiskondliku alamsüsteemi eesmärgid. Majanduse allsüsteem pakub interaktsiooni materiaalse maailmaga.
5
Mõned teadlased mõistavad ühiskonda kui sotsiaalsete suhete kogumit, mis tekivad inimeste vahel. Nende hulgast saab eristada kahte suurt rühma: materiaalsed (tekivad inimese praktilise tegevuse käigus) ja vaimsed suhted (ideaalsed suhted, mille määravad tema vaimsed väärtused). Viimaste hulgas on poliitilisi, moraalseid, juriidilisi, kunstilisi, usulisi, filosoofilisi.
