Sfinksi, müütilist poolmeest poolmeest peetakse salajase teadmise sümboliks ja inimese soovi tundmatust aru saada. Erinevalt paljudest kaaslegendidest pole sfinks tänapäeval oma populaarsust kaotanud: lehvitab turismivoldikute reklaamimisel, valvab Peterburi sildu.
Sfinks erinevates kultuurides
Lõvi kehaga salapärasel olendil ei ole registrit konkreetse kultuuri ja kindla soo kohta. Giza püramiide valvav Egiptuse kuulsaim sfinks on mees.
Egiptuse mütoloogias polnud sfinkside pead mitte ainult inimesed. Sfinksid koos pistriku peaga olid pühendatud jumalale Horusele ja sfinksid koos rambi peaga päikesejumalale Amonile. Krokodilli peaga on isegi sfinkse, ilmselt ülistades Niiluse jumalat Sebeki. Kõik Egiptuse sfinksid on kujutatud templite või valvehaudade seintel, inimeste pühades kohtades. Võib järeldada, et meessoost Egiptuse sfinks oli jumalate salapärase maailma positiivne tegelane, kaitsja ja valvur. Hieroglüüf, mille järgi sfinks määrati, tähendas ka "peremeest", "valitsejat".
Egiptuse sfinksi kaasaegne on sumeri legendist pärit koletis, kelle kõrgeim jumalanna Tiamat sünnitab, et kätte maksta oma mehe surma eest. Siin on sfinks viha, viha ja õuduse kehastus.
Egiptusest Kreekasse rännanud sfinksi pilt on teinud olulisi muutusi. Esiteks muutis ta sugu ja hankis vaarao krooni asemel palja naise rinna. Teiseks kasvasid ta tiivad. See on selline sfinks, mis on Egiptusest pärit meistri kõrval maailma kultuuris laialt levinud. Isegi sõna "sfinks" pärineb kreeka "sphincter" - kokku suruma, "sphinga" - kägistaja. Legendi järgi oli Kreeka sfinks tütar iidsetest koletistest Typhonist ja Echidna - kuristiku ja kaose olend.
